üks korralik “minu”-päev

Meil Märdiga pole kummalgi selline traditsiooniline esmaspäevast-reedeni töö. Tema on valves 24h iga kolme päeva tagant, minu vahetused on… noh, kuidas kunagi. Lisame siia juurde mõlema kooliskäimised, vahetuste tagasitegemised ja tulemuseks on oi-kui-palju-päevi-lahus. Seega on loogiline, et pea iga vaba aja, mis meil mõlemal on, veedame enam-vähem ninapidi koos.

Kuigi tundub, et seda “vaba aega” meil koos nii väga polegi, on sageli olukord aga selline, kus meil mõlemal on puhkepäevad korraga ja jutti. Ehk me näeme üksteist võib-olla liigagi palju :D Ärge nüüd valesti aru saage, mulle meeldib Märdiga koos aega veeta, aga ühel hetkel tahaks lihtsalt… omaette olla ja sellist “ainult-minu-aega”. Selleks kvalifitseerub siis päev, mil ma ei pea üldse tööl olema (ega õhtul sinna minema) ning Märti kah kodus pole.

Me-time puhkepäeva pole mul ammu olnud, tänasega sai see viga parandatud. On üüüütlemata mõnus lihtsalt mitte midagi teha, jõuda seriaalidega järjele (vähemalt nendega, mida ma tööl vaadata ei julge, khmm American Horror Story, khmm), lugeda raamatuid, süüa midagi head ja lihtsalt…olla.

Plaanisin küll vara ärgata, et maksimaalselt üksiolemist nautida, aga eile sai sõprade juures veini ja “Eesti mänguga” natuke palju lõbutsetud, et see plaan välja ei kukkunud. Aga who cares, mul ju vaba päev!! :D Minu jaoks algaski tänane hommik lõuna voodis mõnuledes. Viskasin kiirelt leboriided selga (maailma kõige pehmemad Primarki magamispüksid ning NewYorkeri übermugav särk) ja tegin endale kohvi. See viimane on ainus negatiivne külg üksiolemise juures- keegi ei too kohvi voodisse..

Lugesin lõpuni “Müürililleks olemise iseärasused” ja kuna oma soojast pesast veel välja minna ei tahtnud, lugesin peale ka natuke Harry Potteri neljandat osa. Kui mina olin lõpuks valmis korralikult ärkama, siis otsustas Nässu end mu lõua alla kerra tõmmata. Ehk siis lugesin veel Harry Potterit :D

Kuigi mõtlesin, et täna ei viiiitsi produktiivne olla ning tahan ainult jäätist süüa ja diivanikaunistus olla, jõudsin siiski köögi läikima lüüa, külmkapi korda teha ja pesu pesta. Kuna Toiduvägi saatis mulle lahkelt oma soolaseid ja magusaid snäkke proovida, siis võtsin kätte ja tegin neist pilte (ja loomulikult maiustasin ka). Üks pikem postitus neist veel tuleb, aga seda ütlen ma küll, et nomnomnom!

Külma novembriõhtu ainuõige otsus oli kõik leiduvad küünlad põlema panna ning teed juua. Ma tavaliselt ei joo kodus üldse kuumi jooke (peale hommikuse kohvi), aga täna olen juba kolm tassi endale teinud. Sest nii mõnus on ju raamatuga kerra tõmmata ja piparmünditeed juua. Praegu mõtlen, et pärast postituse kirjutamist teen endale AHSi kõrvale kakaod.. mmm..

Kui ma sarju, mida Märt näha ei taha (ehk kõik peale Big Bang Theory), saan enamjaolt tööl ise vaadata, siis Elioni digitaalsel riiulil olevate filmidega on teine lugu. Täna sain lõpuks nimekirjast maha tõmmata “Ilusad olendid/Beautiful creatures” linateose. Muidu oli täitsa okei ning mind isegi ei häirinud muudatused võrreldes raamatuga.. Aga Ethani-tegelaskuju näitleja oli küll natuke vale valik. Tundus niii vanana ja üldse mitte lõunaosariikide kutina :D

Ja et tänasest päevast oleks maksimum võetud, otsustasin teha väikese koduse spaa. Kuna mu vannituba on umbes tikutoosi-suurune, siis midagi muud üle ei jäänud, kui väike vann (tuntud ka kui pesukorv) elutuppa vedada, küünlad ümberringi sättida ja Joiki salviga jalgu hellitada. Jalad olid pärast nii pehmed (ja kaetud siidise õlikihiga), et panin parketil korra külje maha :D

Nüüd olen  hiiglasliku hommikumantli all peidus (Nässu magab pleedi peal ja ma pigem külmetaks, kui ta üles ajaks #crazycatladyproblems), vaatan “Walking deadi” lõpuni, teen kakaod ja sukeldun uuesti seriaalimaailma. Nii hea rahulik ja puhanud on olla, ideaaaaalne laupäevaõhtu. Kui päev otsa oleks sadanud, oleks veel parem olnud, aga noh.. just siis tuli vähegi normaalsem ilm, kui ma toas lebotada otsustasin.. No mis seal ikka, oleks patt ju nuriseda :D

Aga igastahes, ilusat nädalavahetust, semud :)