#whatthefog

Jalutasin ühel hommikul pärast öist vahetust koju ja peaaegu eksisin ära. Niiii paks udu oli, et isegi Tigutorn kadus pooleldi ära, kuigi olin põhimõtteliselt ainult üle tee. Ma ei tea, kuidas teiega on, aga iga kord, kui selline udumass väljas on, on päev kohe.. müstilisem ja teistsugusem. Uimasem ja pimedam muidugi ka.

Eile näiteks tahtsin veidi pilte teha, aga plot twist– väljas ei läinudki valgeks. Ootasin ja ootasin, kuni lõpuks oli juba päris pime. Võiks see ilus päikseline sügis natukeseks tagasi tulla.. või vähemalt lumigi maha, oleks üldmulje naatukenegi parem, mitte nii tume.

Kuu alguses käisin lõpuks ära juuksuris ja kuigi nii hull lõpptulemus polnud, nagu ma kartsin (ehk poisipea :D), siis juuksed on ikka väga harjumatult lühikesed. Okei, palju kergem on nendega tegeleda, aga..harjumatu.

Ega mul muud pikka juttu polegi. Jõudsin öisest vahetusest koju ning nüüd olen pool päeva maganud. ausalt, kõige paremad unenäod on mul siis, kui ma jään diivanil magama ja telekas mängib taustaks. Mu alateadvus võtab telekast kostuvad hääled ja laused unedesse üle ja ma iga kord ärkan üles mõttega, et wtf did i just see :D Kuna mul on arvutisse ja telefoni aga hunnik pilte kogunenud, siis ega mingit paremat postitust nende näitamiseks vist polegi..

Ükskord moodustasid pilved silmapiirile merevaate!

Nässu juba teab, milline kodu välisuks on!
Mu Primarkist ostetud purgiküünlad, mille tõttu mu kott läbi otsiti..

Ükskord, kui sai Werneris mõnus õhtune kolmikdeit tehtud imelise magustoiduga!

Siis, kui juuksed veel tumedad ja pikad olid…või noh, pikemad.. Ja vaatasin just “Criminal mindsi” ning ühel tsikil oli samasugune telefoni kaitsekaas nagu mul. Fangirlmoment või jaa :D 

No see ainus novembripäev, mil päike väljas oli

True dat!

Siis, kui tahan mõnusalt diivanil lebotada, Nässu tuleb kaissu ning asi lõppeb sellega, et mina olen paar tundi liikumatuna samas asendis, et jumala eest tema und ei segaks :D

Kes ostab korvitäite viisi alksi, kes limpsi..
Sellise näoga tervitatakse mind hommikuti ehk “Kuna sa juba tõused??”

Ühel vihmasel hommikul sai patustatud natuke šokolaadisõõriku ja imelise spicy roasted mocha‘ga

Ma ei tea, mis värk on, aga Maximast leiab viimasel ajal ülivingeid märkmikke. Mul taolisi juba kolm ja kõik seisavad põhimõtteliselt tühjana. A vähemalt on ilusad :D

See üks kord, kui ma nats fotograaf olin

Märdi panus kodu dekoreerimisse ja sisekujundusse. Mul oli see unenäopüüdja peegli küljes kõrvarõngaste hoidjana… Märt riputas lakke ja oli ise maru uhke, et toa nii ilusaks muutis :D

Ja viimaseks pildiks lisan selle, kuidas me ükskord panime Teelele reaalselt üle poole tunni kingi jalga :D:D:D:D:D