lumine matk selli-sillaotsa õpperajal

Praegu on väljas nii mõnusalt valge ja krõbedalt külm, et otsustasime sõpradega seda kohe ära kasutada. Võtsime plaanidesse veel ühe matkaraja. Seekord jäime kodu lähedale ning läksime Laeva kanti, kus asub Selli-Sillaotsa õpperada.

Ma vist kunagi varem mainisin, et kooliajal olid sellised matkad ühed mu vähem-lemmikutest ekskursioonivormidest üldse. Ma ei saanud üldse aru, kuidas saab olla huvitav puude vahtimine. Sellest veel hullem oli mu jaoks talvematk- kõik on ühtlaselt valge ja lume all, midagi pole ju näha.

Kuigi nüüdseks olen pöördunud “matkaradade usku”, siis olin lume suhtes endiselt skeptiline. Ja natuke valmistas muret ka see, kas rada on üldse läbitav, sest seda ei puhastata. Küll on aga hea vahepeal eksida, sest see matk oli sama äge, kui varasemadki!

Pühapäevad on mu jaoks alati olnud sissemagamise, unelemise ja pannukate jaoks… Aga olgem ausad, mida ikka ühel mõnusal pühapäeval teha, kui mitte pakkida kotti termos teega, koguda kokku sõbrad ja jalutada looduses? Seda enam, et ilm oli super- päike paistis ning -20 kraadi ei tundunud üldse nii hullud. Ilmselt seetõttu, et olime kõik suured kubujussid :D Nii mõnus oli hingata sisse puhast õhku, olla väljas heade sõpradega ning jutustada, aga samal ajal ka omi mõtteid mõelda.

Matkarada ise on u viie kilomeetri pikkune ringrada. Alguses on väike rada metsas, mis lõppeb raba ääres vaatetorniga. See pole küll väga kõrge, aga selle-eest nagu väike majake (koos lauaga). Seal tegime ka väikese teepausi. Alguses oli plaan ka seljankat ning pirukaid kaasa võtta, aga esiteks arvasin, et need külmuvad kotis ära ja teiseks- kes see ikka viitsib külmaga nii palju tegutseda.

Suurem osa rajast kulgeb läbi raba ning lõpuosa on jälle natuke metsas, niiet vaheldust on. Mõtlesime, et täitsa põnev oleks suvel tagasi minna ja näha kõike siis, kui lumekihti enam pole. Avastasin ka, et päris raske on lumega pildistamine. Varjulises metsas jäi kõik nii tumesinine ning seda sinakat tooni piltidelt on natuke keeruline eemaldada :D

Kuna ilm oli nii ilus ja kell veel vähe, plaanisime alguses ka Elistverre minna. Aga noh, sinna jõudes oleks meil ainult tunnike jäänud ringivaatamiseks ning otsustasime selle teiseks korraks jätta.

Osades kohtades oli lumi taimedele jäänud mõnusate tupsudena, nagu oleks neil vatimütsid peas. Tundusid niii pehmed ja mõnusad ja soojad. Päriselt kahjuks päris nii polnud :D

Vahepeal raputasid poisid natuke puid, et saaks kunstliku lumesaju tekitada. Üritasin nii palju, kui võimalik seda ka pildile püüda, aga enamasti jäin hiljaks. Noh, ilmselt seetõttu, et ma oma pildistamistuhinaga olin teistest mitu head meetrit maas. See oli tavaline, et teised marssisid rõõmsalt, vaatasid tagasi, ja ma olin põlvili tee ääres mingeid tutsakaid pildistamas :D

Pool rajast paistis niiii mõnus päike, et mul on päris kahju, et ei oska seda nii hästi edasi anda. Päike muidugi tõi kaasa ka selle, et mul jooksid silmad vett, mis omakorda tegi prilliklaasid niiii uduseks. Hea, et raja pealt kõrvale ei kaldunud :D

Kui ära hakkasime sõitma, nägime tee ääres selliseid vahvaid loomakesi. Ilmselt on need veised? Olid väga uudishimulikud ja tulid täitsa aia lähedale. Polnud vaja Elistverre sõitagi, et loomi näha :D Käisime kõik koos veel Kärevere endises Teemajas keha kinnitamas ja mõtlesime edasisi plaane.. tahtsime mingit lauamänguõhtut teha, aga kuidagi vajusid kõik ära ning iga roju oma koju.

Mina keerasin end kohe magama, sest olin hommikul lõpetanud öise vahetuse ja väsimus kippus peale. Iseenesest oleks võinud kohe jutti näiteks Sixteni ja Britta poole minna, agaaa..noh, läks seekord nii. Igal juhul matk oli väga kihvt ja mul endiselt hea meel, et mul on alati olemas kindel seltskond, kes rõõmsalt ilma trotsivad ning koos mõnusalt aega veeta tahavad. Tänks teile :)