nädalavahetus soomes ehk #afk

6. veebr. 2016

Et kõik algusest ära rääkida, pean ajas tagasi minema ühisele jõuluõhtule. Sattusime seal arutama, et oh, kuidas tahaks reisida. Tahaks lihtsalt välismaale minna, korrakski! Sobiks isegi Soome või Läti, astuks tsut-tsut üle piiri, ja oleks rahu majas. Seda kuulsid pealt Britta ja Riho, kes meid siis lahkesti Soome külla kutsusid.

Natuke aega plaanimist, vabade aegade klapitamist ning jaanuari viimasel reedel asusimegi teele. Plaanisin küll Tartu-Tallinn sõidu ajal veidi magada, sest hommikul tulin just öisest vahetusest, aga mida polnud, oli uni. Selle asemel oli vastik väsimus ja rammestus. Lugesin hoopis Fabulast raamatut nimega “Detektiiv Luuker Leebesurm”. Mitte, et mul tekkis vaimustus lastekrimkade vastu, aga aju tahtis midagi kerget ja kiiret.

Laevasõit läks üsna kiiresti. Lebotasime kajutis, kuulasime muusikat ja Teele kammis tunnike Britta juukseid :D Ma olen vist juba kirjutanud ka, kuidas mul veidi kartus laevasõitude ees. Iga väiksemgi laine toob endaga kaasa kerge hirmuvärina. Päris hull oli see siis, kui olime päikesetekil ja kuigi tuult kui sellist polnud, siis kauguses olev laev käis korralikult üles-alla.

Untitled 1
Britta ja Riho juurde jõudsime päris hilja õhtul. Wow, kui mõnus elamine neil on! Eriti sümpatiseeris kõrge laega elutuba! Kuna kõhud olid aga tühjad ja kokkasime kerge koorese kana-šampinjonipasta. Siis oli aeg õhtuseks meelelahutuseks ehk otsisime välja kaasavõetud lauamängud.

IMG_5601IMG_5606
Olgem ausad, Ast-Üni on konkreetne sõprusehävitaja. Kui te tahate kellestki oma elus lahti saada, siis kutsuge ta seda mängu mängima ja iga kord, kui on käes “varastamise” aeg, tehke eranditult just tema laud tühjaks. Never mind, et keegi teine võib olla kahe tähe kaugusel võidust. Iga. Kord. Ja siis naerge ka veel (endiselt natuke kibestunud Liis :D).

Paar tiiru tegime ka iKnow-d, mis on osutunud üle ootuste põnevaks mänguks. Patsutan end õlale, et nii hea kingiidee Märdile tuli. Alguses lükkasime selle mängimist pidevalt edasi, sest see tundus nii keeruline. Juhend oli veel keerulisem. Aga kui lõpuks karbi lahti tegime ning paari tiiruga juba kõigest aru saime, tuli ka põnevus ja hasart.

IMG_5615
Järgmisel päeval tegime “kiire” shopingu. Nägin Stockmannis imeilusat Vila kaamelikarva mantlit, mis maksis ainult 15 eurot. Ja oli nii kuradi suur. Süda tilkus verd, kui ta maha pidin jätma. Ei aidanud ka see, et käisime ühe teise kaubanduskeskuse Stokis ja eraldi ka Vila poes. Mida polnud, seda polnud.

IMG_5644

Alguses oli ilus plaan teha hiljem väike vlogi Soome ostudest. Kurb reaalsus oli selline, et sain vaid ühe GIFi kokku klopsitud, sest ostlemisega olid nadid lood. Jep, mu ainsaks ostuks oli Starbucksi tugevast plastikust kohvitops :D

output_O5ghdt
Eks asi oli selles, et käimas olid juba lisa-allahindlused ja kõik poed soodsast kraamist tühjad. Oh well, vähemalt sain tavalise latté asemel proovida Starbucksi jõulueri- piparkoogimaitselist lattét. Oli hea, jaa. Sain uue nime ka- Leese. Ma ei tea, ma just mõtlesin, et naaberriigi jaoks pole selline lihtne nimi keeruline, aga näed siis. Samas, Inglismaal olin ma ükskord Elis…

Untitled 2 Untitled 3
Õhtul kokkasime jälle koos maitsva õhtusöögi- rukkileivakattega liha ja ahjukartulid, -porgandid,-peedid. Nautisime siis kõik meeldivalt tsilli õhtut, kui järsku tõi Riho välja playstationi karaoke-laulumängu. Whaaaaatt. Kas tõesti olin ma põhimõtteliselt esimesena mikrofoni haaramas? Ei olnud, sest Märt oli esimene :D Eks paarist shotist tuli julgus sisse, sest tavaliselt ma oma olematut häält eksponeerida ei taha.

IMG_5647
Kõige rõõmustavam oli muidugi see hetk, kui paar duelli kinni panin. Laulda endiselt ei oska, aga kui lõpuks mängust aru sain ja hääle õigetesse (st mängu õigetesse, mitte päriselu :D) kõrgustesse sain, olid punktid kiired tulema. Ei tahtnud mikrit käestki panna, selline hasart tekkis.

Viimasel päeval olid kõik nii väsinud ja lihtsalt lebotasime. Alguses oli küll plaan IKEAsse minna, aga kellelgi polnud õiget tahtmist. Britta otsustas meile hoopis ümbruskonda näidata ning läksimegi välja. Ronisime suure kivi otsa, käisime rannas jalutamas ja ringiga koju tagasi.

IMG_5692

Enne laevale minekut käisime korra veel kesklinnast läbi, võtsime Burgerkingist eined ja siis lugesime Soome-reisi lõpetatuks. Tagasi sõites polnud üldse enam elevust sees, kõik olid vaiksed ja tahtsid ilmselt koju (mina tahtsin küll :D). Niiet naljategemise asemel mängiti kas Piano Tiles’i (Märt-Teele-Sixten) või Mahjongi (mina, sest mu telefonis polnud seda teist mängu). Natuke seiklemist veel Tallinnas ja lõõõõõõpuks olime kodus. Reisidel ja rändamas on super käia, aga veel parem on tulla koju, tõmmata diivanile kerra ja võtta Nässukas kaissu. Ausalt!

Igal juhul, suuured tänud rännukaaslastele ja Brittale-Rihole, kes meid võõrustasid :) Nii mõnus oli korraks rutiinist välja tulla, veidi Eestist välja saada (missest, et kõigest üle lahe) ja lihtsalt sõpradega aega veeta. Teinekordki!

IMG_5696 IMG_5702

You Might Also Like

8 kommentaari

  • Reply minajamuud.blogspot.fi 6. veebr. 2016 at 15:39

    Ikea on täiuslik koht peretülide tekitamiseks muide :D

  • Reply Liina 6. veebr. 2016 at 16:02

    Meil sõpradega on suurimaks kiilulööjaks endiselt uno-kaardid. :D Selle mängu käigus tahaks küll vahel kellelegi vastu hambaid anda. :D Yatzy on samuti uus lemmik ja suvel on alati kohustuslik Scrabble. Viimati Eestis olles avastasime endajaoks Šabotööri, mis mulle ka täiega meeldis. :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 7. veebr. 2016 at 10:37

      Ooo, yatzy on nii äge mäng :D Ma mäletan, kuidas ma vanemate ja vennaga seda kooliajal peaaegu iga õhtu mängisin. Kunagi ei tüdinenud ära :D

      UNO kaarte julgen ma ainult oma 7-ja-alla-aastaste sugulastega mängida, sest nende peale ma ei saa kurjaks :D

  • Reply Gerli 6. veebr. 2016 at 18:41

    Ma mäletan kuskilt, et see nimede valesti kirjutamine pidigi starbucksil n-ö reklaamitaktika olema. Sest noh, suur osa inimestest, kelle topsil nimi valesti, pildistavad seda ja laevad pildi netti. Ideaalne reklaam ju :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 7. veebr. 2016 at 10:14

      Ma olen ka kuulnud seda.. a samas ühes Londoni Starbucksis mässati minuga pikalt, et saaks õige nime topsile, pidin neile tähthaaval veerima ja siis paberile ise kirjutama. Ütlesin küll, et noo suva, pange midagi sarnast, aga barista ütles, et ei, nii ei saa, peavad õige nime panema :D

      Ma arvan, et kuna esiteks on baristadel väga kiire + nii palju kui ma Starbucksis käinud olen, on seal alati palju rahvast ja lärmi, siis nad lihtsalt ei kuule õigesti :D

  • Reply E 7. veebr. 2016 at 13:39

    Kinkisin ka oma sõpradele selle iKnow mängu kui sinu blogist lugesin selle kohta.. Ja meile ka väga meeldib. Alguses ei saanud aru, kuidas mängida..Aga kui selge, siis osutus väga kihvtiks mänguks :D … Kohati tuleb küll ikka väga rumal tunne peale seda mängides :D .. Aga jah, lauamängud võivad tüli majja tuua küll :D ..Kuna ma väga halb kaotaja, siis ükskord mängides elukaaslasega Playstationit, ma niii vihastasin, et ma ühtegi korda ei võitnud, et ma lihtsalt trampisin magamistupp, karjusin, et “sa ei või siis lasta mul ühtegi korda võita ve” ja läksin magama :D …. Siiamaani naerame selle korra üle.. jep, mul on probleem :D

  • Reply milkymilkycocoacream.wordpress.com 13. veebr. 2016 at 20:10

    Kinkisin selle iKnow ühele sõbrale sünnaks. Ütleme ausalt, et need juhised, kuidas seda mängida, on ikka vääääga puudulikud. Meie võtsime youtube’i ja selle mängu kodulehe lahti, muidu ei olnud lihtsalt võimalik aru saada. Väike kiikamine nendesse kohtadesse ja asi oligi selge :D Hullult põnev mäng :D ilmselt ei hakka kunagi igav, sest neid kaarte ja võimalusi on lihtsalt niiiiii palju

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 15. veebr. 2016 at 12:17

      Kusjuures, mu arust on ka juhised mitmeid kordi keerulisemad, kui mäng ise. Kui otsast mängima hakata ja juhend kõrvale võtta-pusida, siis kuidagi veel saab hakkama :D

      Jaaa, me kui nuppudega mängida ei viitsi, teeme lihtsalt teadmistekontrolli nendega :D

    Leave a Reply