lapsehoidja päevikud

11. apr. 2016

Okei, päris lapsehoidja enda kohta öelda ei saa, sest Kaidut hoidsin ma kokku kõigest paar tundi. Ja selle “hoidmise” all mõtlen muidugi seda, et ma sain oma sisemise lapse välja lasta ning süümepiinadeta tekikindlust ehitada, natuke tatti pritsides auto põrisevaid hääli teha ning rahus kõrrest kakaod juua :D

IMG_6665IMG_6688
Sel korral tegin Kaidust paar kiiret pilti ka. Lemmikmängupaigaks -nagu näha- oli diivaninurk, kus sai siis traktoritega üles-alla sõita. Mul koormaks kahjuks klotse anda polnud, seega haarasin peotäie sente oma rahakassast ja teesklesin, et see on muld. Kaidu iseenesest võttis oma mängimist ikka päris tõsiselt, pole nii asjalikku 3-aastast veel näinudki, kes järjepidevalt tõstis sente ükshaaval kasti ja siis sealt jälle maha.

IMG_6675IMG_6683
Mulle üllatuseks pidas Nässu end terve aeg päris eeskujulikult üleval. Talle eriti lapsed ei meeldi, seega ma kartsin, et mingi hetk hakkab oma iseloomu näitama. Aga ei, oli esimesena tekikindlust uudistamas ning lasi end igatpidi väntsutada. Vahepeal peitis end ära ja vaatas täpselt sellise hirmunud näoga, kui Kaidu teda märkas ning “kaaassssss” kilkas. Ilmselt tulenes see ka sellest, et kui Karl-Oskar või Oliver külas käivad, siis neid kass eriti ei huvita, Kaidu aga teatas veel äragi minnes, et võtab Nässu kindlasti koju kaasa :D

IMG_6690
Mulle tegelikult meeldib aeg-ajalt väikeste lastega tegeleda, aga kõige parem on ikkagi see tunne, kui laps lõpuks koju ära läheb ning ma saan rahus lebosse visata. Ma arvan, et mul tuli lastest üleküllastus siis, kui ma mängumaal töötasin ja niiiii palju kasvatamatuid-karjuvaid-ülbitsevaid jõnglasi nägin. Samas on mulle alati meeldinud sõprade/sugulaste järeltulijatega lollitada, lõpmatuseni peitust mängida ja losse ehitada….Selline mõnus vaheldus ja hea võimalus end jälle lapsena tunda!

IMG_6686

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply