“Päevad, mis ajasid segadusse”…ajasid segadusse

17. apr. 2016

Käisime hiljuti vaatamas uut Eesti filmi “Päevad, mis ajasid segadusse”. Räägib see siis 90ndate keskpaiga noor(t)e elust maal ja ilust-valust, mis selle ajastuga kaasas käis. Nagu ma aru olen saanud, siis tegu on Triin Ruumeti lõputööga ja seda on filmis pea igal sammul tunda, et autoril on vaja loo-stseenide-kaameratööga midagi tõestada OKEI, ma sain nüüd teada, et tegu polegi lõputööga (ma ei tea, miks ma nii mäletasin), aga eelmise lause teine pool on endiselt mu arust õige, et jäi tunne, nagu autoril oleks vaja midagi tõestada. Aga kui võtta arvesse see, et tema näol on tegemist uue tegijaga filmimaastikul, siis noh.. ilmselt ongi vaja seda teha.

Ma ütlen kohe ära, et mulle väga meeldivad filmid-sarjad 90ndatest. Näiteks see hiljutine Kanal2 sari tolleaegsest muusikamaailmast. Ma olen sündinud 1990ndal aastal, seega olin ma liiga noor, et elulistest asjadest midagi taibata, aga samas mälus on see ajastu olemas küll. Ja alati on nii põnev selleteemalisi asju vaadata ja tunda nostalgiahõngu.

Film ise.. ma ei oska endiselt konkreetset seisukohta võtta, kas see meeldis mulle väga või pigem mitte. Näitlejad olid kõik väga hästi valitud ning ühe lõputöö kohta päris nimekad. Positiivselt üllatas mind Merlyn Uusküla, tavaliselt pole mul eriti usku laulja-hakkas-näitlejaks tüüpidesse, aga Merlyn mängis oma osa väga loomulikult ja tõetruult.

Mulle väga meeldis ka 90ndate kujutamine. Eks siin võib palju vaielda, kas iga pisiasi oli “omal kohal” ja ehk mina kõike nii täpselt ei mäletagi, aga… mulle tõi see küll silme ette lapsepõlve. Need pleierid ja riided ja platvormkingad ja muusika ja siniseks võõbatud silmalaud ja korterid ja see sünnipäeva pidamine laua taga… Super.

Mis mulle nii väga ei meeldinud, oli aga sisu. Või õigemini selle puudumine. Eks mingi teema oli seal täiesti olemas, aga see väljakuulutatud lause, et “noor mees otsib iseennast”, no seda minu arust polnud. Oli küll palju tegevust, aga samas pidi päris palju ise juurde mõtlema. Neil, kes sel ajal maailma asjadest jagasid, oli see kindlasti kerge, sest nad mäletasid, milline elu siis oli. Nende jaoks ilmselt piisaski vihjavatest stseenidest. Ja kuigi ma (nüüd) ka tean enam-vähem, mis seis oli, siis oleks tahtnud natuke sügavamat lähenemist.

Kui ma nüüd just otsisin autori nime, siis hüppas mulle tutvustav tekst uuesti ette ja ma päris üllatusin, et peategelaseks oli 27-aastane. TEGELIKULT? Kakskümmend SEITSE? :D Ma ei tea, ma arvasin kogu aeg, et tegu on umbes 20-21 aastase kutiga, kes ennast otsib ja siis uuesti kooli läheb. Seda enam, et alguses panotas ta natuke 11ndasse klassi mineva tsikiga, kelle kohta siis mainiti, et ta olevat peategelast juba pikka aega tahtnud… Noooo okei, viiendas klassis hakkasid tahtma teda juba või? Lisaks see eneseotsingu-teema oli kuidagi nii tühine. Sest tegelikult polnud sel Allaril ju mitte midagi häda. Normaalne perekond, toetavad vanemad, oleks saanud isa juures tööd teha..lihtsalt ole ise meheks.

Samamoodi tundus mulle, et film ei ole päris terviklik. Sellesmõttes, et osad stseenid ei tundunud üldse omavahel seotud olevat ja film “hüppaski” ühest kohast teise. Umbes poole peal saadi see õige rütm sisse ning siis läks kõik sujuvamaks. Aga vahepeal tunduski, et taheti sisse panna võimalikult palju pildikesi 90ndatest ja siis susati neid igale poole vahele, kuhu aga sai.

Nagu ma ülal mainisin, siis oli tunda, et tegu on lõputööga, sest autor tahtis nagu.. midagi tõestada. Seetõttu tundus mulle film natuke liiga pingutatud ning sunnitult diip ja kunstiline. Kõik need lähikaadrid ja päikesekiired siramas.. iseenesest väga ilus ja puha, aga need detailplaanid olid kuidagi nii.. suvaliste kohtade peal ning neid oli minu arust veidi palju.

Rääkisin nüüd palju sellest, mis mulle ei meeldinud. Aga tegelikult oli filmis palju head ka (lisaks näitlejatele). Muusikavalik oli super! Ma tean, et paljud on näinud seda ka miinusena, sest osad esindatud laulud polnud päris sellest ajast, vaid hilisemast, aga mind see ei häirinud üldse. Ja näiteks osad stseenid olid lihtsalt nii mõnusalt ja hästi lahendatud- autoga kihutamised, maanoorte-linnanoorte kokkupõrge suvilas, autos tiksumised ja kõige kommenteerimised..

Kõige enam meeldis mulle aga kaks kohta. Üks läks kuidagi väga hinge ja oli nii kurb (suuresti taustamuusika pärast)- Juuliuse lõpp. Teiseks oli laulu “Lootus” nn muusikavideo, mis nats oli Trafficu “Sekundiga” koopia :D Aga ülimõnus sellegipoolest- just kuidas näitas enamikke tegelasi, mis nad parasjagu sel hetkel tegid-kuidas olid. Lemmikkoht!

Küll aga jäi mulle filmist palju vastamata küsimusi- kas Matu saigi siis surma? Kas see 11ndasse klassi minev plika jäi rasedaks ka? Mis juhtus Rasmus Kaljujärve tegelaskuju perega ja kas ta sai remondi lõpetatud? Mis tehti Allari isa sõrmega? :D

Ühesõnaga.. ma ei teagi, mida kokkuvõtteks öelda. Nagu oli ja samas ei olnud kah. Naerda mõnikord sai, nostalgiat tunda sai, osa filmist oli väga nauditav, osa jälle mitte nii väga. Eks see oleneb palju sellest ka, mida filmilt oodatakse. Kui tahetaksegi filmikogemust, mis sarnaneks viimasel ajal välja tulnud Eesti filmidele, siis selle jaoks jääb see konkreetne linateos nõrgaks. Aga kui vaadataki puhtalt uudishimust ja 90ndate pärast, siis ilmselt võib rahule jääda. Samas on sellega jälle nii, et minu arust pole tegu üldse kinofilmiga, aga samas mõjub see (just muusika pärast) võimsamalt suurel ekraanil, kui telelekast vaadatuna, sest viimase korral ilmselt ei viitsikski süveneda.

Et jah. Mulle meeldis, aga samas jättis film mind veidi segadusse ja nagu ei meeldinud ka natuke :D

You Might Also Like

16 kommentaari

  • Reply Madli 17. apr. 2016 at 10:41

    Muide, tegemist ei olnud tema lõputööga.

    Aga ma olen sinuga nõus, et stseenid olid omavahel nõrgalt ühendatud ja stoori jäi ka veidi mõistetamatuks mõnes kohas (just see Kalevi lugu – ma ei saanud aru üldse, miks see sisse toodud oli), aqga samas oli ka väga häid stseene, nagu näiteks see Flame’i laulu ajal olnud Juuliuse surnukskihutamine, majapeostseen ja “Lootuse” stseen.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. apr. 2016 at 10:43

      Okeei, mul miskipärast siis lihtsalt valesti meelde jäänud :D

      Just, nende heade stseenide koha pealt nõustun sinuga täiesti! Mulle meeldisid ka need kõige enam!

  • Reply Maris 17. apr. 2016 at 11:01

    Täitsa offtopic, aga sul tundub blogil vist mingi viiruseprobleem kallal olevat. Juba mõnda aega on võimatu siia lehele niimoodi tulla, et suvaliste avanevate lehtede laviin kohe enda alla matta ei taha. Su blogi on põnev on lugeda, aga enda arvutist ja telefonist on kahju. Ja noh, vaevalt see sinu arvutilegi kasuks tuleb. Äkki saab sul keegi IT huviline tuttav asja üle vaadata? Või äkki on see ainult minu probleem ja vihje, et blogisõltuvus on liiga suureks kasvanud? :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. apr. 2016 at 11:03

      Ooi, sellest kuulen ma küll esimest korda :( Aga uurin ja vaatan, mis teha annab :)

      • Reply miiu 17. apr. 2016 at 11:39

        on küll jah, viis akent venekeelse sms-laenu reklaami hüppas lahti. ekstreemselt ehmatav ja ebameeldiv. :D

    • Reply Britt 17. apr. 2016 at 11:43

      Võtsin igal pool adblocki maha ja proovisin ka erinevate seadmetega mitu korda. Tahvli ja telefoniga ei tulnud midagi. Arvutiga kahel korral kolmest hüppas mingi uus kahtlane leht ette jah :(

  • Reply elen 17. apr. 2016 at 11:45

    Jah,mul sama asi. Nii kui sinu lehele tulen, nii viskab mind mingile x-lehele ja hoiatab, et mu telefoni võib tabada viirus. Mõtlesin, et mul ainukesena see jama, aga tundub et mitte.. Ja teiste blogisid lugedes seda muret ei ole.
    Loodan, et saad korda!

  • Mesiliis
    Reply Mesiliis 17. apr. 2016 at 11:58

    No kurja küll :(

  • Reply mannumari 17. apr. 2016 at 12:05

    tunnen, et pean ka kohe kommenteerima hakkama :D näiteks minu jaoks oli selles filmis rohkem sisu kui “Klassikokkutulekus”. kuna ma olen 1992. a sündinud, siis sellest ajast ilmselgelt midagi väga põhjapanevat ei mäleta, aga samas mul on nii noored vanemad, et nad vedasid meid pidevalt igasugu üritustele kaasa ja seetõttu on 90-dad ikkagi kuidagi südamelähedased. sellessuhtes häirisid mind samamoodi mingid stseenid, mis ei andnud otseselt filmile midagi kaasa (nt haiglas tehtu ja samamoodi see sõrme kaotamine), aga muidu – no ma vaatasin seda nagu dokumentaali! sessuhtes, et ma olengi pärit sellisest maakolkast ja ma võiksin igale filmis olevale tegelaskujule võtta oma elust ühe reaalse inimese, kes just täpselt seda tegelast filmist iseloomustabki. ma olen 100% kindel, et näiteks põline tallinlane ei vaata seda filmi mitte kunagi nii nagu n-ö maakad, et selles osas mulle väga meeldis :) ja miks ma arvan, et selles on rohkem sisu kui Klassikokkutulekus? sest tolle aja mentaliteet oligi selline. reaalselt üks 27-aastane nolk ei viitsinudki midagi teha, ei tahtnudki korralikku tööd, vaid püüti kuidagi lihtsama vastupanu teed minna. ja eks siinjuures tulevadki need “tumedad tüübid” mängu… aga no võib-olla olen ma seetõttu ka filmis positiivselt üllatunud ja kergelt eufoorias, et palju võttekohti on minu kodu lähedal filmitud ja see äratundmisrõõm oli ikka väga lahe :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. apr. 2016 at 12:12

      Mingil määral ma täiesti nõustun sinuga, et sisu kui sellist oli rohkem. Aga “Klassikokkutulek” oligi lihtsalt.. lambine jalaga-tagumikku naljadega komöödia, mille puhul ei ootagi suurt sisu. Või noh, vähemalt mina mitte. Samas selle filmi puhul olekski oodanud sügavuti minemist ja natuke.. ma ei tea, midagi rohkemat, sest mulle jäigi tahes-tahtmata mulje, et taheti iga hinna eest anda edasi olustikku (ja asju) 90ndatest, aga sisu jäi pealiskaudseks. Ilmselt mängis rolli ka see asjaolu, et ma enne polnud filmi kohta midagi uurinud-kuulnud ja ootasingi pigem sellist “Vasaku jala reede” tüüpi musta huumoriga filmi.

      Aga dokumentaali mõttes on küll film kihvt! Et just see olustiku edasiandmine oli täiesti õnnestunud, pluss kõik karakterid. Ma olen samamoodi väikesest kohast pärit ja tõesti, äratundmisrõõm oli suur :D Eks sellest elust saavadki aru rohkem need, kes samasugustes oludes elasid, tõesti põlised-tallinlased ilmselt samamoodi kõigest aru ei saaks :)

    • Reply Anne 17. apr. 2016 at 21:01

      Mul on ka väga head emotsioonid! Käisin Tartu esilinastuse Elektriteatris, kus olid kohal režissöör ja produtsent (ja Onu Bella ka!!), ehk autoril oli võimalus pisut täpsemalt asjast rääkida. Olen ise sündinud 89. aastal, mistõttu 90ndatel olin samuti väike, aga ometigi elustas film nii mitmeid mälestusi ja emotsioone. Siin annab oma osa samuti see, et olen pärit väiksest kohast ja nagu Mannumarilegi, assotseerusid mullegi minevikust vastavad prototüübid. Bemm oligi midagi enneolematut ja sõidu ajal pardatsokist viinapudel välja võtta ja see põhjatuks kulistada oli väga okei. Kuna mu isa on tegev metsanduses, siis mäletan nii hästi, kuidas ta käis öösiti metsa valvamas, sest vargad olid sellele eriti maiad. Lahkusin saalist väga positiivse laenguga ja olen kõigile soovitanud vaatama minna, eriti neile, kes reaalselt olidki sellel ajal teismelised. Kusjuures mu sõbrannale üldse ei meeldinud, ütleski, et see oli nii negatiivne ja tekitas ebameeldiva tunde. Aga 90ndad olidki ju sellised! Ja minu meelest suurepärane töö, arvestades, et autor on nii alles nii noor! Ahjaa, saalisolijatest kommenteeris keegi ka, et ta ei leidnud filmis midagi sellist, mis ei oleks 90ndadesse kuulunud, ehk miljöö , kostüümid, olukorrad, muusika jms on kõik väga ajastutruu. Ja sõrmekaotusest..Triin Ruumet ütles minu meelest ühes intervjuus, et selline lugu oli ta isaga juhtunud, kes samuti töötast saekaatris.

      • Mesiliis
        Reply Mesiliis 19. apr. 2016 at 16:37

        Sellessuhtes, et ma ei ütlegi, et tegu oleks olnud halva filmiga- oh ei! Näiteks nagu ma ütlesin, siis 90ndate õhustiku loomisega sai see ideaalselt hakkama. Samamoodi elustas see minus mälestusi just erinevate asjadega jne. Aga lihtsalt sisu puhul oli ilmselt suureks veaks (minu jaoks) just see, et hästi palju pidi ise juurde mõtlema. Mina ise pole oma tuttavate kaudu näiteks metsavargusega kokku puutunud ega mäleta, et oleks kodus sellest ka räägitud, seega… noh, minu jaoks jäi kogu see teema natuke võõraks.

        Sõrmekaotuse kohta ma tean, et see juhtus ta isaga ning kuna teos oli isale pühendatud, siis iseenesest saan sellest hetkest aru, aga filmile endale ei andnud see mitte midagi juurde + need, kes ei tea, et ta isaga nii juhtus, neile tundus see stseen veel imelikum :)

  • Reply F 17. apr. 2016 at 18:40

    Mulle küll film väga meeldis, läksin täiesti ajastusse sisse. Ma arvan, et Sa oled filmi täielikuks mõistmiseks natuke liiga noor :-) Mina olen sündinud 1979…
    Tollastes tingimustes võiski eneseotsimine olla selline uimane ja passiivne, mitte nagu praegu. Ja selliseid kolkakülas aelevaid jõmme oli terve Eesti täis.
    Ainuke mõttetu stseen oli minu arust isa sõrme kaotus, millel ei olnud ülejäänud looga seost.
    Miks tekkis küsimus, kas plika jäi rasedaks? Kas miski viitas sellele?
    Aga väga huvitav on lugeda erinevaid arvustusi ja arvamusi.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. apr. 2016 at 19:21

      Ilmselt asi selles jaa, et ma küll mäletan esemeid ja olustikku, aga mitte seda õiget elu-mõtteid-tundeid. Ehk see osa jooksis minust mööda, kuigi 90ndate visuaalse poole edasi andmine ju filmil õnnestus täielikult :)

      Haha, ei olnud kuskil viidatud, see oli mul rohkem naljaga kirjutatud. Aga kui mõelda, et nad seal nii suvaliselt tomatite vahel aelesid, siis miskipärast mul küll tunne, et väga kaitstud see vahekord polnud. Aga jah, see rohkem mu enda edasimõtlemine.

  • Reply K. 19. apr. 2016 at 10:35

    Kardan, et oled selle filmi jaoks vb liiga noor veel lihtsalt. Samas, ma küll ei tea, kui vana sa täpselt oled ja ma ise olen ka
    noor (sündinud 92), kuid mulle jääb sinu arvamusest mulje, et Sinuni lihtsalt ei jõudnud see, mis filmiga üritati edasi anda. Võib küll öelda, et sellisel juhul pole film väga hästi tehtud, kuid mina näiteks tunnen, et minuni jõudis kõik ja film on tehtud VÄGA hästi ( film on terviklik, detailidele tähelepanu pööramine, super kaameratöö jne), Mis puudutab veel kaameratööd, siis ei märganud mina midagi, mis oleks pingutatud ja “liiga kunstiline”. Mida tähendab liiga kunstiline? Tegemist ei ole tõesti tavalise ameerikapärase komöödiaga, kuid ka filmi sisu ei ole ju sellele vastav ja minu meelest nõuabki taoline teema tugevamat kunstilist lähenemist ning just kunst ongi see, mida me võiksime ka kinos rohkem hinnata!
    Kirjutasid, et Sinu meelest ei olnud film terviklik ja mõned stseenid ei olnud omavahel seotud, kuid samas need küsimused, mis Sulle filmist jäid, on minu hinnanguil täiesti off topic teemad, mis ei annaks filmile sisu ja seotust juurde :D.

    Igatahes, minu meelest on tegemist suurepärase filmiga ja minu elukaaslane soovib isegi seda filmi minna teist korda vaatama, kuna temal seostub selle ajastuga positiivne emotsioon. Minus tekitas see film pigem hirmu tekitavaid emotsioone ja mul on nii hea meel, et see aeg on läbi. :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 19. apr. 2016 at 16:44

      Ma olen sündinud 90ndal aastal. Ja mulle jõudis kohale küll, mis sellega öelda taheti, aga minu arust lihtsalt ei tehtud seda nii.. põhjalikult ja sügavalt, kui oleks võinud. Võib-olla on mul see mulje ka sellest, et tutvustuses lubatakse musta tragikomöödiat ühe noormehe eneseleidmisest. . No ma ei tea, see eneseleidmine oli küll väga tagaplaanil kuidagi ja nii musta huumorit ka ei leidnud väga palju :D

      Just need kunstilised stseenid olidki sellised, mis lõikasid filmi justkui tükkideks. Näiteks igasugused detailplaanid, mida minu arust oli liiga palju. Mõnda kohta sobisid, aga kui iga natukese aja tagant on midagi “deepi” suurel erkaanil, siis see ei mõju enam nii, nagu vaja oleks. Kui see olekski ainuüksi selline kunstiline film, oleks kõik okei olnud, aga mulle tunduski, et autor üritas teha kunsti ja samal ajal tüüpilisele eestlasele meeldivat komöödiat. Oleks keskendunud ta pigem ühele žanrile, oleks olukord parem olnud.

      Need küsimused olidki tegelikult mõeldnud rohkem naljaga sinna lõppu :D :D

      Ma ei mõelnudki üldse, et tegu oleks halva filmiga. Ma kirjutasin omast arust ka palju kiitvat postitusse. Lihtsalt.. natuke segadusse ajas, et noh.. autoril hästi tehtud kindlasti, aga oleks saanud ka paremini.

    Leave a Reply