unenägudest ja reaalsusest ja kuninglikest perekondadest

11. apr. 2016

Ma usun, et pea kõik youtube’i kasutajad teavad selle nii-öelda “tumedamast poolest”. Et asud vaatama oma nooruspõlve lemmiku Backstreet Boysi laule ja lõpetad viis tundi hiljem krokodillide paaritumise või oksendamisvideotega. No ma eile avastasin samasuguse külje tumblris.

Tavaliselt, kui ma pikka päeva tööl olen ja kõikide sarjadega järjel olen, võtan tumblri lahti ja naudin ilusaid pilte. Seekord avastasin hommikul lehe nagu Royal Confessions. Ehk inimesed avaldavad oma mõtteid seoses maailma monarhide ja nende sugulaste-perede-sõprade kohta. Ja oh sa püha jeesus, järsku avastasin ma, et hommikust oli saanud kell 9 õhtul, mu vahetus oli kohe-kohe lõppemas… ja ma olin PÄEV OTSA lugenud täiesti suvaliste arvamusi, kas Kroonprintsess Victoria pühapäevane kleit oli ilusam kui reedene. JA NII PÕNEV OLI!

IMG_6703
Okei, vahepeal ma googeldasin kõiki kuninglikke perekondi ka, et teada saada, kellest jutt üldse on ja miks neist nii hästi-halvasti arvatakse. Ma ei saa aru, kuidas on inimestel huvi jälgida kullipilguga ühe perekonna kõiki liigutusi. Või kuidas on neil absoluutselt kõikide tiaarade nimed (jep, neil on nimed) peas ning siis on “ülestunnistused”, kuidas üks peaehe on palju ilusam, kui see, mida kanti kaks päeva varem või kui õnnelikud nad on, et just sellel üritusel just seda tiaarat kanti, mitte mingit muud. Nagu wtf, kust te võtate selle aja, et sellega kursis olla? Mismoodi te jätate kõikide tiaarade välimuse ja nimed meelde? :D

(Räägib inimene, kes 10 tundi jutti otsis wikipediast kuningaid ja luges suvalisi ülestunnistusi)

IMG_6700
Täna hommikul koperdasin aga Perekoolis ühe teema peale, kus arutati unenägude ja tegelike sündmuste üle. Et väga paljudel on mingi konkreetne mälestus, mille kohta ei saada enam aru, kas tegu on reaalselt juhtunud asjaga või lihtsalt unenäoga.

Hakkasin siis mõtlema ja mul endal on ka päris mitu sellist seika olnud. Näiteks nägin ma lapsena korduvat unenägu sellest, kuidas ma vanaisa-vanaema juures maal tiiki kõndisin. Neil oli seal selline veekogu, mille keskel oli saareke. Ja unes nägin ma, kuidas kõndisin silmad kinni otse vette, kuni vesi oli üle pea. Siis tegin silmad lahti ja vesi oli üliselge- nagu oleks maa peal kõndinud (tiigivesi oli tegelikkuses sogane). Mäletan, et kõik oli nii vaikne ja järsku tõmbas keegi mu tagurpidi tagasi.

Seda unenägu nägin ikka väga väga tihti. Ükskord rääkisin empsile sellest ja tuli välja, et see sündmus oli ka tegelikult juhtunud. Ma ei tea, mis põhjus oli, aga jalutasin üks hetk lihtsalt tiiki sisse. Vanaisa (või oli üks onulastest..) sai viimasel hetkel seelikusabast kinni ja tõmbas välja tagasi. Naljakas on see, et seda ei mäleta ma absoluutselt mitte. Ainult unenägu, mis oli moonutatud versioon juhtunust.

IMG_6706
Teine asi, mis mind pikalt kummitanud on, on ühe raamatu lugemine. See oli mingi tavaline noortekas, kus oli natuke seiklust ja saladusi. Terve aeg, mil ma lugesin, kummitas mind teadmine, et ma tean seda lugu, ma tean, mismoodi see lõppeb… aga tegu oli hiljuti välja antud teosega, mille kohta ma teadsin kindlalt, et ei ole seda lugenud.

Raamat lõppes minu jaoks väga väga tuttavate sõnadega ja just niimoodi, nagu ma seda “teadsin” lõppevat. Viimaseid ridu nähes oli sees nii kõhe tunne, sest… ma olin väga kindel, et ma olin raamatut varem lugenud, aga samas oli see täiesti võimatu :D

Imeliselt müstiline teema, ma ütlen!

Lõpetuseks üks pilt Nässust, kus ta on oma “I’m so done with you”-näoga.. ehk selline on ta siis, kui ma üritan tast üle 5 pildi järjest teha :D
IMG_6699

You Might Also Like

3 kommentaari

  • Reply Arra 11. apr. 2016 at 18:27

    Mis raamat see oli, mida sa “ette teadsid”?

    Mul on ka olnud selline seik päriselt, mida hiljem unenäoks pidasin, sest see lihtsalt oli..nii unenäoline. Aga tegelikult oli päriselt. Tegelikult on neid seiku vist mitugi olnud, aga hetkel meenub konkreetselt üks.

    Üldse unenäod on jube huvitav teema, ma võiks neist lõputult rääkida.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 11. apr. 2016 at 18:33

      Kui ma õigesti nime mäletan, siis oli see “Sitasitikas lendab videvikus”.

      Osade juhtumitega on mul nii ka, et ma ise seda ei mäleta (olin liiga väike), aga vanemad on nii palju rääkinud ja meenutanud, et justkui tundub, nagu ma ise ka “mäletaks” :D

  • Reply Virge 12. apr. 2016 at 20:46

    Mul on vahest mõne muusikalooga nii. Kuulan unes mingit lugu ja siis mõne päeva/kuu/aasta pärast tuleb ‘uus’ lugu välja ja siis ma mõtlen, et mis asja, see ju mingi vana lugu :D

  • Leave a Reply