Kui on kaks asja, mida ma viimase paari kuu jooksul väga igatsema olen hakanud, siis on nendeks lugemine ja blogimine. Kahjuks ei jagu kummagi jaoks piisavalt energiat.. aga ma loodan, et nende imeliste ilmadega saan oma patareid jälle täis laetud.
Mille jaoks mul energiat aga jagub, on jooksmine. Ise ka ei usu, et seda praegu kirjutasin :D Mulle endiselt jooksmine ei meeldi, aga.. ilma ka enam ei oska. Kui jääb päev vahele, on päris kehv tunne. Ma poleks kunagi uskunud, et ma tulen öisest vahetusest kell 9 hommikul koju, olen magamata ja väsinud, aga tõmban spordiriided selga ja lähen jooksma. Ja naudin igat sammu. Ning isegi pärast kõike seda arvan ma ikka, et mulle jooksmine ei meeldi, go figure.
Mul on palju, mille üle olla tänulik ja mille üle rõõmustada. Üheks suurimaks toetuspunktiks on mulle viimasel ajal olnud sõbrad. Tean, tean, sõbrad on alati olemas.. aga just sellistel hetkedel teadvustan nende kohalolekut veelgi. Mul on ülihea meel, et Anukas tagasi Tartumail on (peaaegu kirjutasin, et tagasi Eestis.. :D), et kõik viitsivad mu halamist ja arutlemist kuulata ning annavad väga adekvaatset nõu.
Et aga mitte väga nurkalt seda häbematult lühikest postitust lõpetada, lisan natuke pildimaterjali ka. Noh, tõestuseks, et ma päriselt ka teen midagi muud peale tööl olemise. Näiteks käin sünnipäevadel. Või noo…sellel ühel :D
6 kommentaari
Mille üle kurvastad, Liis? :(
Elu, ikka elu :)
Pole hullu, läheb paremaks :)
Nii ilus oled! Ja see kleit sobib kui valatult :)
Oi suuur aitäh :)
Kui pika maa sa tavaliselt lippad?
Täitsa oleneb :) Vahel teen intervalljooksu, ehk siis ma ei mõõda maad, vaid aega. Aga enamjaolt on praegu satsid lühikesed, sest mul võhma nii palju veel pole, 2-4 km :)