catlady annelinnast

15. juuni 2016

Käisin täna lõunapaiku niite eemaldamas. Haavad olid ilusasti kokku kasvanud, küll oli aga niitide eemaldamine ülimalt ebamugav ja valus, sest paari kohta oli nii kole koorikutäpp tekkinud. Ja noh, muidugi tegid arst+õde megaüllatunud näo, kui mind ukse tagant ootamast leidsid. Nad nimelt olid mu perearsti juurde saatnud niite eemaldama. Väike soovitus neile edaspidiseks, et kui nad tahavad kedagi mujale saata, võiks nad jätta andmata uue saatelehe, kuhu on nad kirjutanud  enda nime, kabinetinumbri ja kuupäeva-kellaaja, mil nad mind tagasi ootavad :D

Aga üldiselt olen täitsa rahul, et sünnimärkide eemaldamise ette võtsin. Õnneks olid proovid ka korras ning nad ongi mul lihtsalt ebanormaalselt suured. Kuigi kinniste juustega on väga imelik peeglisse vaadata, et mismõttes mul otsa ees enam seda hiiglaslikku teist pead pole.

IMG_7341IMG_7348
Hiljem tuli vennas külla ning viisime Nässu jalutama. Kasutasin kohe võimalust ning surusin talle kaamera kätte (oleks samas pidanud enne teda natuke fokusseerima ka õpetama..), et ta minust ja kassist pilte teeks. Ise mõtlesin omaette, et mu parim sõbranna sai hiljuti teise lapse (jee, palju õnne veelkord!!) ja siis mina nunnutan oma kassi… ja käin temaga fotoshootidel. Igaühele oma, eks. Pealegi mõjub ta korraliku inimestemagnetina. Piisab mul ainult nina välja pista, kui juba on vene mammid akna peal ja kiidavad, kui armas ta on. Vähemalt ma arvan, et nad kiidavad…Ma nüüd puhtalt hasardist ootan, mil mõni kena naabrikutt tuleb akna peale ahhetama. Oleks kasu kah sellest kassist :D

IMG_7359IMG_7342
A muidu on Nässu päris tark loom. Kui mul on aega palju, siis jalutamegi majade ümber ja lähedalasuvas väikeses pargis ning kui tal kõrini saab (või liiga palju lapsi teda silitama tahavad tulla), siis leiab iseseisvalt tee õige trepikojani. Geeniuskass, mis muud. Ikka oma omanikuga sarnane :D

IMG_7401-2IMG_7404
Annelinnas elamise juures olen leidnud esimese miinuse ka- kõik on niiiiii lärmakas. Ma esimesed ööd ei saanud magadagi, sest palavuse tõttu oli aken tuulutuse peal, aga KÕIK autohääled ja paarutamised kostusid tuppa. Ma ikka harjunud vaikse eluoluga, kus kõige rohkem häält tegid noh.. minu sõbrad, kes külla tulid :D

Samuti pole ma aru saanud, kas korteri seinad kostavad läbi või ei. Kui kostavad, siis päris piinlik, et naabrid peavad mu kassi kräunumist seletamist ja pahandamist kuulama, kui ma temaga välja ei lähe või liiga kaua kodust ära olen. Näiteks enamik aega ei ole läbi korteriseinte mitte midagi kuulda. Aga siis on juhtunud paar üksikut seika, kui ma olen öösel unesegasena end üles ehmatanud, sest hääled on nii valjud, nagu keegi istuks keset mu korterit ja lihtsalt jutustaks. Võimalik, et ma olen seda ka unes näinud, muidugi. Ja pls ärge kummitustest rääkima hakake, sest mul aeg-ajalt isegi raskuski magamajäämisega :D

IMG_7415 IMG_7420

PS. Olen praegu tööl ja pidin turvakaamerate feedi tsekates rabanduse saama, et hiiglaslik tulnuk-koletis patseerib meie parklas. Õnneks oli see kõigest üks ämblik, kes üle kaamera jalutas. See oli praegu umbes sama hirmutav, kui ükskord vaatasin tööl välisustest välja ja oleks peaaegu karjatanud, sest mingi rõveda irvega mees jõllitas ja passis ukse taga. Hiljem muidugi selgus, et see oli kõigest fuajees oleva suure taime peegeldus, aga käed värisesid veel hommikuni jutti.

 

You Might Also Like

11 kommentaari

  • Reply Anonüümne lugeja 15. juuni 2016 at 12:34

    Oi, ma saan aru, et oled nüüd vallaline… Nii kahju. Mina kui uudishimulik pikaaegne lugeja tahaksin hirmsasti küsida, mis juhtus, aga ilmselt on see siinkohal kohatu (ups, ma vist just küsisin läbi selle lause)… Tean omast käest, kui rasked sellised elumuutused on. Soovin sulle palju jõudu, tasakaalu ja positiivsust! Tundud blogi kaudu väga huvitav ja mõnus inimene. :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 15. juuni 2016 at 21:04

      Midagi erilist ei juhtunudki, lihtsalt.. leidsime, et on targem edasi minna igaühel oma rada. Moeväljendeid kasutades siis “kasvasime lahku” :)

      Suur aitäh sulle selle armsa kommentaari eest! :)

  • Reply Kissu 15. juuni 2016 at 14:44

    Ohooo, ma ka annelinnas ^.^

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 15. juuni 2016 at 19:55

      Jeei :D Kui sa kuuled õues kassi vingumist ja üht häält samal ajal, mis seletab, et “kle pliiis lähme juba tuppa”, siis noh, need oleme meie Nässuga :D

      • Reply Kissu 15. juuni 2016 at 23:09

        Mul tihti sama lugu, aga afgaaniga :D

        • Mesiliis
          Reply Mesiliis 15. juuni 2016 at 23:14

          Haha :D Kui me just väga kaugel üksteisest ei ela, siis võib kunagi koos jalutama minna loomadega. Eeldusel, et me läheme sinna, kuhu Nässu tahab. Vastasel juhul ta lihtsalt viskab end pikali ja hakkab lohisema :D

  • Reply Virge 16. juuni 2016 at 12:18

    Minu Vigri õuega sina peal ei ole. Nii kui ma ta õue tassin, metsistub tüüp ära, või viskab ennast lihtsalt maha ja ei liigu kusagile poole :D Ja siis me seisame seal nagu pooletoobised.

  • Reply Piia 17. juuni 2016 at 11:07

    Nii nunnud pildid!! Ja minu Annelinna-kogemus ütleb, et jah, seinad kostuvad läbi, mõnikord ka põrandad ja laed, näiteks minu esimene naaber süüdistas meid selles, et me kõnnime liiga valjult, trambime tema kohal ja paugutame kapiuksi. Loodetavasti on sinul normaalsed naabrid ;)

    BOWTIE DIARY

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. juuni 2016 at 17:38

      Aitäh :)

      Noh, ega ma oma naabreid väga näinud olegi. Ega kuulnud, välja arvatud need öised korrad :D Niiet loodan väga, et nad edaspidi ka ikka mõistlikud.

  • Reply Kai pimeduses kobamas 17. juuni 2016 at 16:22

    Näh, ma just tahtsin öelda, et raudselt kummitused. :D Kuule, kuidas Su Nässu koertesse suhtub? Ma mõtlen, et kui Nässu pelgaks suuremat sorti koeri ja ta keeldub tuppa minemast, siis too kodanik võiks oma afgaanlasega tulla ja Nässu läheks imeväel, vabatahtlikuskorras ise tuppa, sina rihmaga taga järgi lohisemas. :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 17. juuni 2016 at 17:34

      Mida väiksem koer, seda enam Nässu vihkab-kardab :D Eelmises kohas elades jalutas üks naine labradori väga tihti samal ajal, kui ma Nässuga õues. Ja siis nad lihtsalt istusid tund aega üksteisest meetri kaugusel ja jõllitasid :D Aga nii kui koerad muutuvad väiksemaks (et Nässu arvab, et neist käib ta jõud üle), seda kurjemaks ta muutub :D

      Ta läheb vabatahtlikult ka tuppa..aga alles siis, kui ta oma isu täis on jalutanud :D

    Leave a Reply