how to be single?

24. juuni 2016

Kui keegi teab, siis võib mulle ka öelda. Sellesmõttes, et mingeid uhkeid ja ilusaid soovitusi siit postitusest ei leia, sest.. ma pole veel päris välja raalinud seda, kuidas kogu üksiolemine töötab :D Teoreetiliselt on jah kõik lõbus ja tore, saab pidudel käia ja teha, mis pähe tuleb, ei pea kellelegi aru andma või end õigustama. Aga siis lööb reaalne elu õrnalt kannaga näkku ja tuleb välja, et mul on vaja päris tihti tööl käia, kodus väsimust välja magada ning kogu selle lõbu jaoks pole lihtsalt aega ega viitsimist.

Olen varem ka maininud, et ma ei oska vallalisena võõraste inimestega rääkida. Mis on täiesti tõsi, sest suhtes olles ei mõtle ju sellele, mis saama hakkab või mis võiks juhtuda või ei hakka igat lauset analüüsima, et mis tema ütles või ohgod, mis mina nüüd selle peale ütlen?? Siis on hea ja kerge, tead kindlalt, et see ongi lihtsalt väike vestlus ega hakka üle mõtlema, sest see suhtlus nagunii ei vii mitte kuskile.

Aga see selleks, inimestega suhtlemisoskus võib küll roostes olla, aga tuleb tasapisi tagasi. Hoopis keerulisem on eluga majandamine. Ma olen veidi üle kuu täiesti üksi olnud, uues korteris, ja kui ma alguses arvasin, et kah asi, mis see ära ei ole… siis tegelikult nii lihtne polegi. Peab mõtlema asjadele, millele aastaid pole pidanud mõtlema. Või ei märkagi vajalike asjade puudumist, sest nende olemasolu on alati nii loogiline tundunud.

Kõige paremaks näiteks on ilmselt kõik köögiga seonduv. Ma olen harjunud sellega, et mul on alati olemas olnud veekeedukann, presskann, kohvi, tuhat miljon kruusi, elektrilised masinad, sahtlid täis kuivaineid, potid-pannid… Ja siis ükskord tahtsin endale kohvi teha ning avastasin, et mul selle jaoks olemas ainult tass ja teelusikas. Loogiliselt võttes ma ju teadsin, et mul korterist sellised asjad puudu, aga samas olin ma nii harjunud, et kõik vajalik oli alati olemas, et ma isegi ei mõelnud selle peale rohkem.

Ja siis hakkas järjest välja tulema erinevaid asju, mille peale ma ei osanud tulla, aga mis võiks normaalses elus olemas olla. Näiteks lisavoodipesu. Või lisakäterätid. Või pikendusjuhtmed. Või tolmuimeja. Või noad-kahvlid. Või lauanõude rest sahtlisse. Või prügikast. Viimase kohta täidavad mul seniajani Selveri paberkotid :D Eks olegi natuke naiivne loota, et ma astun aastate jooksul täiustatud kodust välja otse teise samasugusesse, kust midagi puudu ei ole. Aga see, et mul on põhimõtteliselt kõike vaja ja ma pean kõigega otsast alustama, tuli natuke külma dušina küll.

illdoitlater
Lisaks sellele, et kõik seni loogilisena tundunud asjad, mille peale igapäevaselt ei mõtle, on puudu, muutus elu kuidagi.. kaootilisemaks. Ma olen vist selle kuu jooksul teinud maksimaalselt kaks korda normaalselt süüa. Okei, suurt rolli mängib siin see, et mul megahalb pann, mille peale ei saa isegi omletti teha, aga see vajadus kokata või teha uhkeid õhtusööke, on täiesti ära kadunud. Samas saan ma hommikul viieni lugeda Harry Potterit või vaadata nii palju zombikaid, kui ma tahan, niiet see on nagu veidi positiivne :D

Mis siis veel? No üheks suurimaks miinuseks on ilmselt see, et vanad sõbrad on natuke ära kadunud. Eks see ole suuresti mu enda süü ka, et ma väga tihti ühendust ei võta, aga ühest küljest olen ma kogu aeg tööl olnud ja teisest küljest on ikkagi veidi imelik seltskonda minna, kui me mõlemad Märdiga seal oleme. Me küll saame normaalselt läbi ja midagi hullu pole, aga eks kogu see teema vajab veel harjumist. Ilmselt kõige kurvem ongi see teadmine, et ma istun õhtul üksi kodus, aga neil läheb elu samamoodi lõbusalt edasi nagu varem. Aga nagu ma ütlesin, siis see suuresti minu enda bläkk ka, et olukord selline on.

Hakkasingi mõtlema, et kust kurat minuvanused endale uusi sõpru leiavad? Nagu päris ausalt kohe :D Lapsena on hea, kõik, kes samas liivakastis mängivad, on põhimõtteliselt sõbrad. Aga täiskasvanud inimestel on üldjoontes oma kindel sõpruskond juba välja kujunenud ja uued näod tekivadki sinna ilmselt kellegi kaaslane olles. Ei ole päris nii, et näen suvalt kedagi grillimas ja hüppan üle aia, et pls võtke mind oma sõbraks (ja andke süüa) :D Keeruline elu, ma ütlen. Võin siin praegu nalja visata küll, aga ma ikka päris mitu pisarat selle teema pärast poetanud.

Ükspäev tuli aga hea idee endale Tinder teha, sest ilmselgelt see on vallalise inimese must-have rakendus.  Esiteks oli mul suur uudishimu näha, mismoodi see kõik töötab ja teiseks tahtsin ma tegelikult blogi jaoks väikse sotsiaalse eksperimendi teha. Seniajani olin ma selle rakenduse kohta kuulnud ainult kaht versiooni. Et kutid võtavad reede õhtuti Tinderi lahti, hakkavad svaipima ja tõmbavad lihtsameelseid neiusid hoovi või siis tuleb tüdrukutele tonnides imelikke/naljakaid/juustuseid/rõvedaid pakkumisi ja jututeemasid. Selle viimase peale lootsin ma ise ka, sest ooohhh, kus mul oleks siis blogisse jutte kirjutada. Aga kuna selle postituse pealkiri pole mitte üldse “Minu naljakad Tinderi seiklused”, siis sellist asja kahjuks ei juhtunud ehk max pettunud, et igasugused ajakirjade artiklid minus valelootusi äratasid :D

1gif
Igaljuhul, “naudin” oma kolme viimast tundi tööpostil ja loodan, et teie jaanid möödusid lõbusamalt kui mul, kes ma eilsest õhtust saadik.. noh, lakke vahtinud olen :D

IMG_20160623_195708

You Might Also Like

36 kommentaari

  • Reply Karmen 24. juuni 2016 at 18:17

    Ajaga läheb lihtsamaks. Nimekirjad on head, sest siis ei jää nii palju aega niisama mossitamiseks, vaid on pidev tegevus. Pisikesed unistused ja nende poole püüdlemine ISE! See on ju kõige huvitavam, võta kui missiooni. :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 18:45

      Seda kindlasti :) Eks mul ole üksi elama hakkamisest päris vähe aega ka möödas, et lihtsalt olukord on uus ja harjumatu.

  • Reply Krislyn 24. juuni 2016 at 18:47

    väga tuttav teema, :D ma kirjutasin ka alles pmst samanimelise postituse :D tinder onväga ühtlasi hea nö mõtete peibutaja. mõnes mõttes veits egotripp äpp ka :D ja võib vahel millegi toredani välja viia :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 18:49

      See Tinder üks huvitav koht jaa. Eksperimendimõttes ei õnnestunud, aga uue tutvuseni viis küll :)

      Ooi, lähen otsin kohe üles ja loen huviga :D

  • Reply Krislyn 24. juuni 2016 at 18:51

    ja see ei olnudki alles postitatud, vaid juba veebruaris :D jummel kuidas aeg lendab :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 18:54

      Haha, vaatasin jaa, et hiljuti küll midagi sellist avaldatud pole. Aga lugesin läbi ja nõustun täielikult su postitusega :D

    • Reply Krissu 24. juuni 2016 at 19:18

      Mis Krislyni blogi on?

  • Reply Nele 24. juuni 2016 at 19:23

    Kuu on liiga lühike aeg. 3-4 kuuga loksub uus elu uues kohas paika. Soetad vaikselt vajaliku majakraami ja asjad on jälle oma käe järgi soetud. Kuna mina jäin vallaliseks peale pea 6-aastast kooselu siis olen seda kõike päris omal nahal kogenud. Uut suhet ega sõpru ei otsinud, kulgesingi niisama omas rütmis. Ja umbes 1a 6k jõudsin seda omaette olemist nautida. Siis tuli üks meeldiv noormees ja hakkasime omaenda hoopis uues rütmis kulgema. (Ja paar aastat hiljem saime lapse ja jälle muutus rütm uueks ja veel huvitavamaks.) Asi võtab lihtsalt veidi aega.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 19:26

      Seda muidugi, et võtab aega. Ega ma arvanudki, et kõik nii lihtsalt läheb ja kohe okei on. Aga samas selliseid tähelepanekuid päris huvitav teha :D

      Ma ise olin ka suhtes peaaegu 7 aastat, et see üleminek vallalise elule on suht karm tegelikult. Just see, et ühe kindla elukvaliteediga harjunud ja siis järsku kõik absoluutselt teistmoodi. Aga eks läheb nii, nagu minema peab :)

  • Reply Kelli 24. juuni 2016 at 19:53

    Miks otsustadite lahku minna? Kas keegi kolmas osapool?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 22:26

      Ei olnud kedagi kolmandat. Lihtsalt ei toiminud enam kõik nii, nagu peaks :)

  • Reply Katre 24. juuni 2016 at 21:04

    Kahe palja käega astusid minema? Kuidagi asju jagada ei andnud, oleks sul natuke lihtsam praegu?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 22:28

      No mitte päris. Võtsin oma kassi, raamatud ja isiklikud asjad. Pluss mõned tarbeesemed (nt nõud, mis mu vanaema kinkinud on jne). Täitsa kaks kätt taskus ära ei tulnud, aga ega ma ei tahtnudki midagi kaasa võtta või hakata kõike jagama. Ja teisest küljest ma ei osanud mõeldagi nt sellele, et mul pikendusjuhtmeid ja kääre ja muud sellist vaja :D

  • Reply Häly 24. juuni 2016 at 22:35

    Haha, kui ma kunagi Tinderi tegin, siis mõtlesin ka, et nüüd hakkab nalja saama ja saab igasugu häid postitusi, aga tühjagi :D Aga selle üksi olemisega harjub tegelt ära :) Mäletan kui Tallinnasse tulin(pole küll päris samaväärne võrdlus), täitsa üksi ilma, et ühtegi tuttavat ees oleks, olin ikka päris abitu alguses, aga harjusin sellega üsna ruttu ära.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 24. juuni 2016 at 22:36

      Jaaa, ma nii pettunud :D Samas see left-right swipe’imine tekitab sõltuvust küll :D :D

      Eks harjub jaa, lihtsalt imelikult teistmoodi on olla :)

  • Reply Lahkuminekust – Story of my life 24. juuni 2016 at 22:59

    […] lugesin enne Mesiliisi ” How to be single? ” postitust ja jäin mõtlema enda lahkuminekule ja sellele kuidas minu üksi elamine […]

  • Reply Greete 24. juuni 2016 at 23:06

    Ma olen juba päris pikalt blogi lugenud. Ehk mingisugune aasta? Igatahes hetkel olen ka selles “totaalselt vallaline” kohas ja noh, pean ka Tartus millalgi viitsimise kokku korjama ja välja minema. Ei tea ka, kust täpselt alustada. :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:42

      Selle väljaminemisega on jah nii, et kuna mul pm kõik sõbrad Märdiga ühised ja see on pigem “tema seltskond”, siis mul ongi takistuseks see, et pole kellegagi välja minna lihtsalt :D

  • Reply Karolin S 25. juuni 2016 at 01:37

    Eks postitus kõnetabki väga neid, kes ennast ära tunnevad. Minul see söögitegemine läks ka mega halvaks, üksi iseendale ei viitsi kokata ja üle jääb palju. Algulses tegin harva süüa, aga nüüdseks on juba natuke parem toidu planeerimine ja viitsimist rohkem.
    Ja Tinder on tõesti huvitav koht. :D Aga väga vahva sellist postitust lugeda, eks see kulgemine ongi erinev ja nii plusse kui miinuseid. Ja see sõprade asi on tõesti natuke masendav, et osad sõbrad siiski kaovad, kui pigem algselt teise inimese seltskonnast.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:43

      No just! Ei viitsigi midagi suurt ja uhket enam teha, sest noh.. milleks. Ise saab vabalt mingist kergest toidust elada.

      Meil juhtus jah nii, et ma võtsin sujuvalt üle Märdi seltskonna. Või pigem, kuna me nagunii suht ühest kohast pärit, siis oligi seltskond sama. Eks praegu ole paljuski minul ka süüd, et ma ise ei otsi kontakti ja suhtlemist, vaid noh.. hoian natuke eemale.

  • Reply Mari 25. juuni 2016 at 09:31

    Minu juurde võid küll “üle aia ronida” ja sobraks hakata :D Söõki on mul palju jagada ja vallaliseks olemist ka.

    Ma tegin ka endale vallalise staatusesse jõudes Tinderi. Seksi pakkumisi tuli küll palju. Head ja huvitavat juttu ajasid küll vähesed. Minu jaoks hämmastav oli ka, et paljud mehed said minuga küll matchi, kuid siis jäid minu esimest sammu ootama.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:45

      Pls ütle, kus su aed on :D :D

      JAA, seda avastasin ise ka, et suure hurraaga tuleb match ja väga, väga vähesed alustavad siis juttu. Samas ega ma ise ka ei alusta :D Pigem oligi põnev see matchi saamine… Nilbeid ja kohatuid pakkumisi õnneks pole mulle tulnud, ma vist ei oskakski neile kuidagi vastata :D (Samas siis oleks jälle blogis millestki kirjutada…” :D

      • Reply Mari 1. juuli 2016 at 19:04

        Tule mööda Puiestee tänavat kiriku poole ja roni TTÜ kolledži aiast üle ning oledki siin :D

        Ega ma ise ka ei alustanud seal juttu. Olen vist vanamoeline aga kui mehel huvi on, siis võiks ju teregi kirjutada. Aga matche saad vast palju. Ning jaa, põnev oli küll vaadata pilti ja arvata, kas match pandi vastu või ei. Ja andestust, aga iseenesest ma loodan, et saad VÄGA palju kohatuid pakkumisi, sest neist oleks huvitav kuulda :D

        • Mesiliis
          Reply Mesiliis 3. juuli 2016 at 09:12

          Ühesõnaga, kui mingi päev näed kedagi võõrast reaalselt üle aia ronimas, siis pls ära politseid kutsu :D :D

          JAA, ma arvan sama, et sellise väikse sammu võiks mees teha. Jah, praegu aetakse seda võrdsust taga ja naine peab olema iseseisev ja blabla, aga mu arust mõni asi võiks jääda nii, nagu varem :D See matchide kogumine on päris põnev jaa. Kusjuures ma oen päris palju näinud nö anonüümseid pilte tekstiga, kus pakutakse blowjobide eest sponsorlust.. see päris kohatute pakkumiste alla ei käi, aga siiski! :D

  • Reply Neiu 25. juuni 2016 at 17:37

    Mina olin 3 aastat vallaline ja nüüd olen tänu Tinderile suhtes. Mõtlesin, et teen niisama huvi pärast, et jutustada ja vbla deitida, aga esimene tinderi-deit juhtuski olema mu praegune kallim :D kunagi oli mul Flirtic ka, too oli haige koht. Ehkki oma mõnepäevase tinderdamisega jõudsin ma ka saada kirju stiilis “tsau teeme grilli ja keppi”…..eei tee. :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:46

      Mul läks selle Tinderi-seiklusega ka natuke.. ee, teisiti kui ma ootasin. Mõtlesin ka huvi pärast teha, aga leidsin hoopis midagi muud ja noh, nüüd ma väga enam ei tinderda :D

      Ooi, flirticust hoian ma küll kaarega eemale. Selle kohta olen ka ikka igasuguseid jutte kuulnud. Tinder tundub kuidagi süütum ja asjalikum :D

  • Reply Elen 25. juuni 2016 at 21:26

    Kui mõnikord aega on ja igav on, siis kirjuta mulle. Võtame sushit ja veini ja lähme Emajõe äärde :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:46

      Oi, kõlab nagu hea plaan :)

  • Reply burnt face man | Pärdikute päevaraamat 26. juuni 2016 at 00:31

    […] Inimesed arutavad internetis, kuidas vallaline olla. See ei ole tegelikult üldse keeruline. See käib nii, et kui sa ka peaksid kellegi kogemata […]

  • Reply E 26. juuni 2016 at 19:11

    Väga tuttav olukord. Olin algul ahastuses üksi olemisest, kuid siis läks vallalise elu lõbusaks, sest sundisin end väljas käima ja aktiivselt kursakatega suhtlema. Ka mina katsetasin Tinderi võlusid, piirdusin seal küll ainult oma ego tõstmisega. Sain aru,et meres on kalu piisavalt. Ja minu lõbus vallaliseelu jäigi ootamatult lühikeseks.

    Olen ka palju kurvastanud sõprade vähesuse pärast, täiskasvanuna on sõpruse sobitamine tõesti raskem. Siiski on see võimalik. Tuleb end natuke tagant sundida ja mugavustsoonist välja astuda. Võib-olla see kõlab imelikult, aga sinu blogi lugejana tutvuksin sinuga hea meelega.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 30. juuni 2016 at 17:49

      Jap, alguses on see kurbus ja ahastus väga kerge tulema. Siis peabki end sundima väljas käima ja sõpradega tsillima, kui ise tahaks samal ajal voodis teki all nutta. Tinder on mu jaoks imelik koht. Sellessuhtes, et svaipida on küll lõbus, aga ma ei oska eriti võõrastega rääkida, veelvähem seda teha internetikeskkonnas, kus ei ole aru saada, kas inimene teeb mingi asjaga nalja või ei :D :D

      Neid tutvusi ikka tuleb aeg ajalt, ilmselt siis rohkem, kui vallaline olla, aga selline kindel sõpruskond on enamikul minuvanustel juba olemas, et ei tahagi nagu teiste sekka trügida :D

      AWWWiiii, nii armas sinust :) Kui Tartus mõni õhtu vaba on, siis võid fb-sse kirjutada!

  • Reply S. K 7. juuli 2016 at 12:12

    Siuke kontrast, esmalt lugesin et olete 7a koos olnud ja ühine kodu ja nüüd? Kas oled mõne posti vahelt ära kustutanud?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 8. juuli 2016 at 14:25

      Läks nii jah paraku :) Ära ei ole kustutanud postitusi, üks selleteemaline on parooli all, aga ega ma väga kirjutanud sellest ei olegi :)

  • Reply S.K 12. juuli 2016 at 21:48

    Arusaadav:)
    Varsti läheb paremaks, oled ilus noor naine (ütleb teine naine).
    Selge, kui järgmine kord välja hakkan minema, siis kutsun Sind kampa:)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 15. juuli 2016 at 21:03

      Aitäh sulle :) Kutsu kindlasti :D

    Leave a Reply