endiselt elus…

27. juuli 2016

… aga vaevu :D

Tegelikult on kõik tsill. Kroonpressi-vahetustega olen üldiselt ära harjunud. Naljakas on ainult see, et öised vahetused lähevad kuidagi kiiremini ja on vähem kurnavad. Lisaks on see hea ettekääne päeval paar uinakut teha. Ma arvan, et ainus põhjus, miks ma positiivset nooti hoida suudan, on see, et mul on teadmine, et ma ei pea seda tööd enam kaua tegema :D Ilmselt siis, kui see olekski mu põhitöö ja seda teadmata ajaks, räägiks ma siin hoopis midagi muud.

Natuke on seal olemine ka mu mõtlemist muutnud. Või noh, ei saaks öelda, et päris muutnud, aga veidi teise pilguga olen hakanud tarbimiskultuuri vaatama küll. Põhiliselt ikka seetõttu, et ma reaalselt näen (ja tunnen oma käte, selja, jalgade, õlgadega), kui palju tööd ja vaeva läheb ühe suvalise ajakirjatellimuse täitmiseks. Ja lihtsalt selleks, et see ostetaks kalli raha eest, loetakse korra läbi ja siis lihtsalt visatakse minema. Okei, tõsi, ega nende ajakirjadega muud teha olegi, aga sees natuke kihvatab küll, kui näen prügikastis kortsus perioodikat ja samal ajal tahavad mu käed otsast kukkuda ning pöidlad ei liigu.

Eelmine kord mainisin, et natuke kurb on, kui kiiresti suvi mööda läinud on ja pole nagu midagi teha jõudnud, peale tööl olemise. Nüüd sai seda veidi parandatud. Ma olen alati arvanud, et mõnusaks tsillimiseks tuleb ilmtingimata linnast välja sõita ja vaikust nautida. Tuleb aga välja, et tegelikult leiab ka linnas sees rahulikke kohti.

IMG_8123IMG_8127

Esmaspäeval võtsimegi Mairiga plaani vesikaõhtu. Alguses tahtsime olla kas Kanali kõrval või siis spordihoone taga suurel muruplatsil, lõpuks läksime aga Emajõe äärde, sest.. kalapüük and stuff. Kuigi sinna jõudmiseks pidi läbi võsa ragistama ja nõgestega natuke võitlema, siis lõppkokkuvõttes oli see ikkagi parem variant. Vee ääres on nimelt sellised pisikesed nö “augud”, kus on väike plats, vaade jõele, kui veab, siis ka liivariba ja üsna palju privaatsust. Kuna me otsustasime ka vorstikesi grillida, siis praegu tundub küll nats mõeldamatu, kuidas me oma instant-grilliga kuskil väga avalikul muruplatsil tossutanud oleks…ja samal ajal mugides tublisid tervisesportlasi vaadanud :D :D

IMG_8116IMG_8129
Selle asemel saime nautida rahu ja vaikust, palju jutustada ja loota, et järgmisel päeval saab suitsulatikat. Etteruttavalt öeldes, siis kahjuks nii ei juhtunud. Meiega liitusid ka Anu-Enrico, kes jäid natuke hiljaks ja konkreetselt valetasid mulle kõrva, et nad on ära eksinud. Jõudsin juba hulluks minna, sest ma ei oska üldse teejuhiseid anda, kui võsast hüppas vastu itsitav Anu, kes hakkas sekundi pealt Õvi-nalju tegema.

IMG_8139aIMG_8146
Ühesõnaga, polnudki vaja pikka planeerimist ja organiseerimist, et nautida üht mõnusat tsilli õhtut. Nagu Mairi ütles, siis tunne oli täpselt selline, nagu oleks linnast välja sõitnud kuskile puhkama. Mmõnuus :)

IMG_8141

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply