ühepäevane kiirpuhkus

5. aug. 2016

Olen juba mitu nädalat plaaninud maale minna. Ideaalis oleks tahtnud seal kohe mitu-mitu päeva veeta, pakkida Nässuka kaasa ja lihtsalt lebotada. Aga siis, üksteise järel, kadusid ilusad ilmad ja mu vabad päevad. Lõpuks mõtlesin, et ka üks ööpäev on parem kui mitte midagi. Pakkisin oma suure spordikoti kokku ja jäin oma transporti ootama.

Vahepeal olid mu vanemad jõudnud seenel käia ning nende saak oli umbes 10 kukeseenekest. Niipea, kui ma maale jõudsin, otsustas isa, et nüüd läheme uuele ringile. Kaalusin otsust kaks sekundit, kas visata õunapuu alla lebosse või minna metsa…viimane võitis. Tiirutasime ülikaua ringi ja jõudsime otsapidi raudselt juba Jõhvi. Mida polnud, olid aga ilusad seenekohad. Õigemini neid oli, aga teeäär oli autosid täis, ei hakanud sinna trügima.

IMG_9043IMG_8982IMG_8984IMG_8987
Selle asemel nägime poolpõlenud metsa ja palju palju PALJU kruusateid. Lõpuks, kui olime kuskil pärapõrgus (pange tähele, et mul isa teadis terve aeg, kus me oleme…), tegime peatuse ja avastasime kullasoone. Ma pole elus nii palju kukeseeni näinud. Alguses mõtlesime, et oleks super, kui saaks ühe pangekese täis, lõpuks vedasime metsast välja suure koti + suure pange. Ilmselt polnud sealkandis keegi seenel käinud, sest osad kukekad olid juba väga vanad.

IMG_8968IMG_8997IMG_8998
Isa ja vend korjasid hoogsalt seeni, ma natuke aitasin, aga enamasti olin ma kõhuli maas ja pildistasin veetilku. Usual no :D Avastasin ka, et see orienteerumine pole ikka üldse minu ala. Ma terve aeg pidasin silmas, kust tulime, kuhu läksime ja omast arust teadsin küll meie asukohta.. Kui siis lõpuks auto juurde tagasi pidime minema, selgus, et ma hakkasin reaalselt vastassuunas kõndima :D

IMG_9028IMG_9029IMG_9041IMG_9046
Koju jõudes oli empsul juba esimene laar kukeseeni praetud, sõin kõhu täis ja jätsin nad meie suurt saaki puhastama. Ise pakkisin jalgrattakorvi vesipiibu, veini ja juustusnäkke ning väntasin Kolliotsale. Nimelt oli Mairi ka samal ajal oma vanemaid külastamas ning ei saanud ju lasta võimalust käest. Ma polnud niiii kaua seal käinud, aga minnes tuli selgelt meelde, kuidas kooli ajal sai õhtuti jalutamas käidud või viljapõllul pilte tehtud..

IMG_9062IMG_9063IMG_9067IMG_9069
Õnneks oli õhtuks päikegi välja tulnud ja nii me Mairi isa ehitatud grillmajakeses istusime, sõime värsket kurki vaheldumisi juustu ja pitsaga ning veini-vesika kombo oli üllatavalt hea. Mmmõnus!

IMG_9090IMG_9092IMG_9093
Kui juba hämarduma hakkas, tuli koju tagasi minna. Mairi veel ütles, et oh kui hea, et naabrinaisel enam väikseid koeri pole, sest need jooksid alati tee peale haukuma (ja vahel vb hammustama ka). Seda ta aga unustas öelda, et selle naabri naabril on ka suur must koer, kes harrastab lahtisena ringi joosta. Ausalt, kui see monstrum võsast välja hüppas ja taga ajama hakkas… ma pole elus nii kiiresti vändanud. Nagu kiuste oli empsi rattal kõige raskem käik peal ja ma ei näinud pimedas seda vahetada ka :D Üldse hea, et ma ehmatusest kraavi ei keeranud. Koju jõudsin, siis jalad värisesid. Jälle tuli meelde, kuidas see lahtiste koerte hirm saatis mind alati, kui pimedas vaja Mairi juurest koju jalutada. Ju-be!

Hommikul sain aga kaua magada, vend tõi kohvi ja hommikusöögi voodisse ning hiljem viskas isa otse ukse ette ära. Mida elult veel tahta? Noh, ainult seda, et ma poole tunni pärast tööle ei peaks minema, aga seda on juba natuke palju küsitud :D

IMG_9097 IMG_9102

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Reply olenzebra 9. aug. 2016 at 15:56

    Mul ei saa vist kunagi küllalt neist lihtsatest rahulikest männimetsapiltidest :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 9. aug. 2016 at 19:04

      :)

      Männimetsad on üleüldse alati nii rahustavad :)

    Leave a Reply