single life

8. okt. 2016

Ühel korral olen kirjutanud, kui raske on jätkata elu üksinda ja punktist, kus peab kõigega otsast alustama. Noh, nüüdseks on mul enamik hädavajalikke asju olemas (välja arvatud prügikast, endiselt :D) ja isegi joogiklaase on rohkem kui kaks. Progress!

Nüüd, kui aega on piisavalt palju edasi läinud, olen enam-vähem üksiolemisega harjunud. Alguses oli ikka väga imelik- pea terve oma täiskasvanuelust olin ju olnud suhtes, elanud pereelu ja kõik oli tsill. Ma arvan, et kõige suurem viga, mis ma tegin, oli see, et ma kinnitasin endale, et kõik on korras ja mul pole vaja aega nn “ülesaamiseks”. Eks see tuli sellest, et ma olin lahkuminekuotsust nii kaua analüüsinud ning sellest väga pikalt mõelnud. Kui see lõpuks käes oli ja ma ära kolisin, siis tunduski, et elu on lill ja tormasin pea ees uute tutvuste maailma, andmata endale aega harjuda.

Tegelikult lükkasin aga seda tühjaksnutmist, harjumist ja vana suhte leinamist lihtsalt edasi. Ma ausalt arvasin, et kuna mina lahkumineku algatasin ja otsus ise oli õige, siis järelikult on kõik korras ning pole vajagi kurb olla. Lõpuks crashis see kõik aga korraga kaela ning mingi hetk oli ikka väga väga kehv olla. Siis jõudis nagu kohale, et this is it. Ja ma avastasin, et tegelikult on suht raske olla üksi, kui oled harjunud aastaid kellegagi oma elu jagama. Tuli vahel muidki tagasilööke, mis eelkõige olid tingitud hirmust tuleviku ees ja igatsusest vana elu järele, aga las see jääda :D Praegu on kõik aga väga timm!

Kahjuks (või see, õnneks :D) pole põnevaid Tinderiseikluseid ka jagada. Olen seal kohanud küll kutti, kes joonistab harilikuga omale kulme ja meest, kes rängalt solvus, kui ma ei vastanud ta kirjale viie minuti jooksul (olin samal ajal tööl) ja saatis mulle megapika eepose, kuidas ma ei leiagi endale meest, kui ma kõiki ignoreerin…aga muud põnevat küll pole juhtunud :D

Kui rääkida aga muudest aspektidest, mis käivad vallalise elu juurde, siis minu jaoks oli väga harjumatu tegeleda olmeprobleemidega. Varem oli mees majas, ükski kraan ei tilkunud, prügi oli alati välja viidud ja veenäidud õigel ajal esitatud. Noh, loomulikult viisin mina ka prügikotte välja, aga enamasti tegeles sellega keegi teine veel enne, kui ma jõudsin nentida, et oi, kott on täis. Nüüd ma lihtsalt avastan ühel päeval, et oih, näidud pidi juba kolm päeva tagasi ära saatma ja prügikast uputab :D

Lisaks saadan ma igal õhtul korterihaldjale sõnatuid palveid, et ta kõik ikka korras hoiaks. Esiteks ma ei oska tegeleda ummistuste ja katkiste asjadega, teiseks pole mul kedagi kiirelt võtta, kui midagi juhtuma peaks. Näiteks lasi mul köögikraan läbi ja ma pidin nõusid pesema nii, et veesurve oli minimaalne…ehk ainult tilgad :D Omanikul oli küll uus kraan ja asjad ostetud, aga ma suure suuga lubasin, et jaajaaa, mul inimesi on, kes seda vahetavad. Lõpuks kui sellega tegelema hakkasin, siis selgus, et oi, ega väga polegi.

Õnneks käis Märt ja niksnaks sai kraan vahetatud. Sellesmõttes olen ma küll õnnelik, et meie vahel pole mingit vaenu ning kui midagi juhtub, siis ma tean, et saan alati tema poole pöörduda ja oma võimete piires ta mind aitab ka. Eks ühelt poolt ole see segadusttekitav ja piirid nagu hägustuvad (sealt ka need tagasilöögid), seetõttu ma eelistaks tema poole mitte pöörduda… aga samas on hea teada, et kuigi me pole enam paar, suudame ikka üksteisega tsiviliseeritult käituda ja sõbrad olla.

Teine asi, mida olen nüüd tähele pannud, on see, et kutid, kes mind välja kutsuvad, ei taha eitavast vastusest aru saada. Näeb see välja umbes nii:
Kutt: Kas sa minuga välja sööma/kinno/jalutama tahad minna?
Mina: Ei taha…
Kutt: Miks, sul on mees või?
Mina: ….. ei ole.
Kutt: Aga mismõttes sa ei taha siis? Mismõttes sa ei tule, kui sul pole meest?

No selline tunne jääb, nagu oleks nende jaoks ainus loogiline ja normaalne põhjus eitavalt vastamiseks see, et mul on keegi olemas. Okei, olgem ausad, osade meeste jaoks pole ka see põhjuseks :D Aga see, et ma LIHTSALT ei taha nendega välja minna, pole nagu mainimistki väärt, sest “MISMÕTTES sa ei taha, kui sa vallaline oled??” Mina ise sooviks ju ikka jääda viisakaks ja mitte solvates korvi anda, aga sellest “läbi lillede” ütlemisest ei taheta üldse aru saada. Kuidas ma ütlen, et kle su naljad on nagu eelmise aasta Õhtuleht või sa lihtsalt tundud nii ebasümpaatne, et ma enne korjaks kolm päeva jutti kartuleid, kui sinuga välja tuleks :D
Aga olks, lähen olen natuke asjalik ka, Nässukas juba pool tundi vaatab nukralt ust, et tahab välja minna. Arvestades praegust ilma, siis üle viie minuti ta õues pole. Aga sellest saab ta alles siis aru, kui väljas on, käpad mustad ja porised ning tuul puhub luudest läbi.  Siis ju hea sülle hüpata :D Et postitus täiesti ilma piltideta poleks, viskan siia lõppu ühe Luke mõisapargis tehtu. Need lillad-roosad-hallid-sinised juuksed on nüüd aga ajalugu :D

img_0988

 

You Might Also Like

23 kommentaari

  • Reply Liina 8. okt. 2016 at 17:15

    Oi jeer, harilikuga. :D :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 8. okt. 2016 at 17:17

      Ma otsin su fb-s üles ja saadan sulle pildi, sest selle nägemine on hoopis midagi muud, kui ette kujutamine :D

      • Reply KP 8. okt. 2016 at 18:36

        appi, ma nüüd tahan ka näha ju! :D

        • Mesiliis
          Reply Mesiliis 8. okt. 2016 at 18:52

          Kõlab tõesti intrigeerivalt, eks :D

          • KP 9. okt. 2016 at 01:08

            plz saada mulle ka :D :D

          • Mesiliis
            Mesiliis 9. okt. 2016 at 12:31

            Parem oleks, kui su meil õige on, ma saadan sinna :D

            edit: su meil on kahjuks kehtetu :(((

  • Reply KN 8. okt. 2016 at 21:11

    Ma ei oska nüüd võrrelde, et kas hullem on – kas kunagi suhtes olla olnud ja suhe on läbisaanud või kui oledki elu aeg üksinda olnud. Viimane tundub hullem, kui arvestada, et eluaastaid on juba peaaegu 27 ja suhtepoegagi pole kunagi olnud. Vväga palju “esimesi” kogemusi on olemata.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:48

      Eks kõik oleneb. Kui see suhe oleks hullu draamaga katki läinud, siis ehk arvaks ma teisiti. Aga üldiselt ma arvan pigem, et vist on hullem, kui terve elu üksinda oled olnud. Mida vanemaks saad, seda raskem on hiljem teisega arvestama õppida ning nö nurki maha lihvida.. Aga no, see kõigest mu arvamus :)

  • Reply Nele 8. okt. 2016 at 22:38

    Kui ma vallaliseks jäin siis nautisin täiega seda üksi elamist ja olemist. Uut kaaslast ei otsinud, kulgesin niisama omas rütmis. Ikka mitmel korral sõbrad ja pooltuttavad üritasid välja selgitada, et mis mul “viga” on. Et pealtnäha normaalne tütarlaps, loll ka mitte aga täitsa vallaline. Ja väga ei saadudki aru, et pärast eelmise suhte valusat lõppu ja leinaaega nautisin seda vallalisust täitsa vabatahtlikult. Olin valmis selleks, et võib tulla mõni põlved nõrgaks võttev noormees aga ise ei otsinud.
    (Ma õnneks olin igasugu näitude teatamise ja muu proosalisega enne pidevalt tegelenud, see ei šokeerinud. Raske oli hoopis rahaliselt. Aga asi oli seda väärt. ) Ja prints valgel hobusel (OK, valges sportautos) tuli siis kui seda kõige vähem ootasin…

  • Reply Mir. 8. okt. 2016 at 23:01

    Aga miks te lahku läksite? Kui te praegu olete sõbralikud, siis ma järeldan, et.. põhjus polnud, et oli mingi khm üks hull asi, mida ta tegi, vaid leebemad põhjused?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:49

      Mingit draamat ega intriigi polnud tõesti. Lihtsalt me polnud sellises suhtes enam õnnelikud ning olime lahku kasvanud :)

  • Reply Tuuli 9. okt. 2016 at 10:53

    ja nüüd tahaks mina ka neid kulme näha :D:D:D see on juba midagi uut :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:50

      See oli tõesti midagi väga… teistsugust :D

  • Reply Birx 9. okt. 2016 at 13:15

    LOL päris hea sul see Tinderi tüüp :D Ma räägin ühe enda naljaka ja samas natukene hirmutava Flirticu kogemuse. Elan Soomes ja siis Flirticus hea ainult Eesti meestega suhelda ja nii, kuigi enam ei pea ma seda oluliseks ja selles portaalis enam ei ole ammu. Juhtus siis see umbes aasta tagasi vist kus üks selline üsna ok välimusega mees kirjutas, 32 a vist, üle 30 igatahes, ilusad sinised silmad, ainult natukene jättis ruumi kahtlusteks, et kas alkoholiga äkki mingeid probleeme pole. Ok see selleks. Kirjutas, küsis numbrit kohe ja ma loll andsin ka, midagi tarka ei osanud ta üldse rääkida, ainult kokkusaamine oli teema ja siis mulle komplimentide tegemine. Helistas siis ka ja taga oli mingi hull lärm, elas kommuunielu ja rääkis minuga kuidagi hullult imala häälega. Vahepeal siis FB-is kirjutas ja siis paar päeva vist olime sedasi üsna vähe suhelnud. Siis ta kutsus mind kaasa nv Turusse , me polnud veel näinudki ja Turku oli suht kaugel minu elukohast ja üldse ei ahvatelnud mõte minna karja meestega kusagile kaugele linna kus ma kedagi ei tunne ja veel pole meest näinudki. Ütlesin eitavalt sellele, et ei taha sedasi kohe tulla. Mees ei saanud aru et miks :D ja siis mingi aeg peale seda täiesti lampi kirjutas FB-is, et ah kule me oleme ikka liiga erinevad inimesed ja lõpetame ära. Mulle tuli üllatusena, et millest järeldas mees meie erinevust kui me polnud isegi midagi eriti sisukat rääkinud, kuigi ma üritasin, aga tema nagu ei vastanud midagi ja rääkis mingit mula ainult. Ma küsisin ka, et millest siuke järeldus, tema vastas, et ah lihtsalt tundub. Ok mul oli kivi südamelt langenud ja kerge olla, jess lahti sain :D Aga mitte kauaks, järgmine päev tüüp helistab ja telefoni otsas jumala mesimagusa häälega, kuule musike kuidas läheb. Ma siis, et ei tahtnud ju suhelda, mis nüüd hakkas. Tema- ah mul oli lihtsat paha tuju. WTF?? Ja siis ma ütlesin, et las jääda ikka nii, et me enam ei suhtle. Ja siis tundus, et ta solvus, hakkas mulle ajama sellist teksti, et” ime pole et sa veel vallaline oled(mina 25 aastane, tema 30+ vallaline:D) , tule oma emme põlle alt välja ja hakka elu nautima. Ma pole selline, et viitsiks lasteaed mängida ja 5 kuud käest kinni käia nagu teismelised. (mainin ära et me polnud ikka näinud veel ja see tuli selle peale, et ma ei tahtnud temaga nv-seks Turku kaasa minna) ” Tüüp tahtsi kiiresti asja kallale asuda, aga kukkus väga halvasti välja ja mina saatsin ta persse. Väga maniakaalne mees oli ja palus andeks mitu korda ja tahtis ikka edasi suhelda. Täielik meeleheitlik tont.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:53

      Ma ei oska muud selle kohta öelda, kui et HAHAHAHAHA :D :D Väga ränk mees ikka :D

      enamik tinderikutte, kellega ma suhtlema olen hakanud, on mingi reaalselt megakiiresti tahtnud suhtesse astuda :D Ja siis mul on küll et wtf, me teame üksteist KAKS PÄEVA ja sa juba in love :D

  • Reply M 9. okt. 2016 at 22:03

    Väga huvitavad postitused :)
    Kui on mõne tuttava/sõbra sünnipäev, kellega mõlemad suhtlete, siis kuidas seal käitute/olete ? Kuidas saate läbi üksteise sõpradega ?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:54

      No me kohe pärast lahkuminekut olime sõbra sünnipäeval ja kõik oli tsill. Enamike sõpradega ma kahjuks ei suhtle, aga paariga olen jäänud lähedaseks ja saame läbi. Ja kuna me saame sõbralikult läbi, siis ma ei tea, käitume normaalselt :D

  • Reply KP 11. okt. 2016 at 22:45

    misasja, täiesti õige meil on :( :( :(

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 14. okt. 2016 at 18:19

      Ma üritasin mitu korda saata ja lõi errorisse :(

  • Reply Katja 13. okt. 2016 at 11:45

    seoses selle vallalise eluga on mind painanud üks teema – kunagi oli sul blogis üks postitus abiellumise kohta, et miks te Märdiga pole veel abiellunud jne. See postitus kõnetas mind väga hästi, sest sa kirjeldasid justkui minu tundeid ja mõtteid… (me ka koos pikka aega ilma abiellumiseta). Aga et mis siis juhtus, et suhe otsa sai? Ma ei taha mingil moel su hingeelu surkida, aga kui tunded nö maha rahunevad ja suudad sellele kõigele objektiivselt ja rahulikult vaadata-mõelda, ehk kirjutaksid postituse?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 11:56

      No see abiellumise teema esindab seniajani mu mõtteid..

      Aga lihtsalt.. kasvasime lahku ja polnud enam selle suhtega rahul. Ma tegelikult olen kirjutanud ka sellel teemal, küll parooli all. Kui on huvi, kirjuta mu blogi fb-sse :)

  • Reply Helina 14. dets. 2016 at 08:28

    Hakkasin ka nüüd seda blogi lugema ja leidsin ülihea tabamuse:

    Kuidas ma ütlen, et kle su naljad on nagu eelmise aasta Õhtuleht või sa lihtsalt tundud nii ebasümpaatne, et ma enne korjaks kolm päeva jutti kartuleid, kui sinuga välja tuleks :D

    :D:D Soovitasingi kohe parimale sõbrannale(kes on suur kardulasõber), milliseid väljendeid kasutada kellelegi korviandmiseks :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:36

      Hahaa jaa, kasutagu julgelt :D Ma olen ka suur kartulisõber, aga (põlise maalapsena) on kõige tüütum tegevus üldse kartulite võtmine… jube :D

    Leave a Reply