lõhun vaikust

11. dets. 2016

Tere ilusat esimest ok, juba teist kuuendat ÜHETEISTKÜMNENDAT detsembrit! Päris kaua olen seda postitust kirjutanud ja draftides hoidnud :D Aga jaa, mõtlesin, et mu viimasest faktipostitusest on nii kaua möödas, et oleks nagu aeg uue jaoks.. (ja kuna mul pole millestki muust kirjutada, siis see nagu päästerõngas :D)

-Esimese faktina viskan kohe õhku selle, et ma magasin täna (ehk siis eile) (ehk siis esimesel detsembril) poole kolmeni päeval. Ise veel väga uhke ka :D Ma reaalselt ei mäleta viimast korda, kui ma sain magada nii kaua, kui ma tahtsin (ja veel kauemgi). Mul viimase seitsme päeva jooksul olnud lausa kolm vaba päeva ning ma ei tea, mida kõike selle ajaga teha. Igal õhtul oli tunne, nagu ma raudselt unustasin midagi ära ja tegelikult pidin tööl olema. Isegi mu kass vaatab mind sellise imestunud näoga, et wtf sa kodus teed?

img_1901

-Siis.. mulle ei meeldi olla ilma prillideta. See on ka üks põhjuseid, miks ma tegelikult läätsesid ei kanna. Jah, kõvasti mugavam, aga ma olen prillidega nii harjunud, et mulle reaalselt ei meeldi mu peegelpilt, kui mul neid ees pole :D Samamoodi ei meeldi mulle, kui mingid suvalised tuttavad või täiesti võõrad ütlevad, et kle võta prillid ära, milline sa ilma oled? Ei võta, mis see sinu asi on. Kui ma su juuresolekul olen ilma prillideta, siis palju õnne, järelikult oled sa next levelile jõudnud ja mu usalduse võitnud.

(Üritasin otsida mõnd korralikku pilti endast prillideta…aga no such luck :D)
img_2383-2

-Mulle meeldib olla üksi. No ausalt, ma võiks kõik vabad päevad veeta kodus raamatuid lugedes või “Vampiiripäevikuid” vaadates. Kui ma mitu päeva järjest saan pidevalt sõpradega kokku, siis lõpuks tahaks lihtsalt olla omaette. Kui mul on valida, kas õhtu sõpradega väljas lõbutsedes või tsillida üksi kodus, on mu esmane mõte alati “üksi kodus”. Ma arvan, et see on mulle sisse juurdunud Õvi-aegadest. Ükskord arutasime seda Mairiga ning tema on täpselt samasugune. Ja see tulebki sellest, et me kasvasime üles nii eraldatud kohas, kus põhimõtteliselt su ainsaks seltsiliseks (peale perekonna) olidki sa ise, õppisidki hindama üle kõige iseenda seltskonda. Eks see väljendub tegelikult ka paljuski muus, näiteks on mul väga raske teisi täiesti usaldada. Alati loodan ainult iseendale ja kõiki probleeme üritan ikka ise lahendada. Sest miks ma peaks teistega asju arutama, kui ma saan üksi kodus üle mõelda :D

-Samamoodi meeldib mulle üksi shopata. Kui ma käin kellegi teisega poodides, siis enamasti ma ei viitsi isegi asju vaadata ja mõtlen “okei, tulen homme tagasi..üksinda” :D Mulle lihtsalt meeldib kulgeda omas tempos, et keegi ei peaks minu (ja mina kellegi teise) järel ootama.

img_2435-2

-Lapsena ma vihkasin näiteks seda, kui pidin panema särgi püksi või püksisääred saapasse. Ja seda seepärast, et mängides-joostes tuli alati ÜKS nurk/koht püksist-saapast välja ja ma reaalselt EI TALU seda tunnet :D Siis tunduski kõige õigem lahendus võtta terve särk välja :D Ka praegu ei saa ma aru, kuidas teised saavad kaasas käia selle moega, et särgi üks ots on püksis ja ülejäänud lohvakalt väljas. See on see, kui sisemine kontrollifriik võimust võtab :D

-Mu Harry Potteri vaimustus ei tule kellelegi uudisena. Küll aga see, et ma sain alles paar aastat tagasi teada, kuidas hääldatakse Harry onu-tädi aadressi :D Okei, ma olin seda filmidest varem kuulnud ja loogiliselt võttes ma tegelikult tean ka…aga tänase päevani, kui ma loen, et Harry elab “Privet Drive’il”, siis ma mõttes hääldan seda alati venepäraselt privjet :D

-Ma käin kogu aeg ilma kinnasteta. Ma unustan need kodust väljudes kaasa haarata ja siis iga kord kirun end mõttes. Samas on see veidi hea ka, sest nüüd taluvad paljad käed külma paremini ja näiteks pilte tehes ei külmu sõrmed nii kiirelt ära.

-Mulle meeldib spontaansus, aga samas tunnen ma, kuidas mul peab enda elu üle kindel kontroll olema. Mul on kõikide elujuhtumite jaoks plaanid ja tagavaraplaanid ja neil omakorda tagavaraplaanid. Siia juurde kuulub ka see, et ma arrrrmastan nimekirjade ja to-do listide tegemist.

– Ma loen vabal ajal liiiiiga palju fanfictioneid. Eriti köidavad Walking dead, Vampire Diaries ja Harry Potter.

– Ma arvutan isegi kõige lihtsamad tehted kalkulaatoriga üle. Muidu polnud nii hullu, aga kui nüüd Lindexis töötades kassat loen, siis ma ju TEAN, et 5×2 on 10, aga ma pean selle igaks juhuks alati üle kontrollima :D

– Ma olen oma elus ühe korra minestanud ja see oli lihtsalt nii feil. Olin sugulasega kaasas, kui ta ninaneeti tegi ja kui nõel läbi torgati, tuli sealt hästi peenike verenire. Ja mina, kes ma talun absoluutselt nii enda kui teiste verd ja rõvedusi, lihtsalt vajusin mööda seina äärt maha. Ma veel mäletan, kuidas silme eest hakkas mustaks minema ja ma tahtsin uksest välja minna, aga ei leidnud linki üles :D

– Ja viimaseks väikeseks faktiks on see, et mulle meeldib tohutult oma blogi vanu postitusi lugeda. Ma vist iseenda suurim fänn :D Aga nii tore on vahepeal (või noh, üsna kogu aeg :D) lihtsalt järjest paari aasta jagu blogipostitusi lugeda ja tuletada neid “vanu” aegu meelde.

img_2376-3

You Might Also Like

24 kommentaari

  • Reply Anne-Mai 11. dets. 2016 at 17:07

    Haha, ma millegipärast hääldan seda Privet Drive’i täpselt nii, nagu seda kirjutatakse :D Privet Drive :D
    Ja iga kord, kui ma tööl kassat teen ja ühesendiseid kokku loen, panen kalkulaatorisse näiteks 27×0.01, ja ise mõtlen küll, et mida kuradit, Anne-Mai, sa ju tead, mis see on, aga ikka teen alati nii :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:38

      Ma ei mäletagi, kuna-kuidas ma aru sain, mismoodi seda hääldatakse.. Üks hetk lihtsalt taipasin, et miks peaks INGLISMAAL olema tänava nimi privjet :D:D

      Hahahah JAAA, ma kontrollin ka alati nii ühe- kui ka kümnesendised kalkulaatoriga üle :D No nii igaks juhuks :D

  • Reply Printsess 11. dets. 2016 at 17:35

    Mulle kusjuures meeldib ka oma vanu postitusi lugeda :D Mul on veel üks kinnine blogi ka, mida ma pidasin aastatel 2007-2011, siis neid on veel kõige ägedam lugeda. Ja mõelda, et appiiiiiiii, Jaanika, miks sa nii loll olid või miks sa sellist jama kirjutasid :D Lisaks nostalgitsen vahel oma Mehhiko blogiga, mida mulle meeldib lugeda. Seega olen ka iseenda kõige suurem fänn vist :D

    Muide, sa nägid reedel imeilus Trepis välja! :) Mõtlesin, et juba siis teen sulle komplimendi, aga eestlased on ju sellised, et päris otse näkku komplimente ei tee :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:39

      Jaa. mul vana bloggeri blogi on kinnine, aga kõige esimene blogi, aastast 2007 on täitsa avalik (sest see mingis imelikus keskkonnas ja ma ei oska seda kinni panna :D) Aeg-ajalt täitsa mõnus huumor lugeda, mis mured mul siis olid :D Aga enda jutte on nii mõnus lugeda :D Ma tavaliselt alati naeran, et issand, kui hästi kirjutatud, niiii naljakas postitus :D

      Aitäh sulle! :)

  • Reply Eliise 11. dets. 2016 at 20:25

    Ma sain alles paar nädalat tagasi aru, et Harry onu ja tädi tänava nimi on Privet Drive, mitte Private :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 11. dets. 2016 at 21:09

      Hahaha :D Mida kõike veel ei õpi :D

  • Reply Helli 11. dets. 2016 at 21:21

    Väga tore kuulda, et ma pole ainus… Oma vabal ajal (või siis kui peaksin kooliga tegelema), loen ma lihtsalt iiveldamaajavalt palju fanfictionit :D Võiks nagu mõelda et vanus on juba sealmaal et see etapp on möödas ja erialaliselt võiksin ka sinna tõsisema kirjanduse poole vaadata, aga lihtsalt nii häid ja toredaid fice on, et ma ei suuda vastu panna. Vajan rehabi.
    Eriti naljakas on mõelda, et 100k sõna on selline ühe õhtu paari tunni ettevõtmine, kuid sellisemahulist raamatut pole juba aastaid kätte võtnud.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 12. dets. 2016 at 15:20

      Sama noo :D Kusjuures jaa, nii paljud kirjutavad fikke kuidagi nii tõetruult, et tegu olekski nagu raamatute/sarjade järjega. Ma ikka loen pakse raamatuid ka, aga fanfictionid lähevad kuidagi kiiremini :D Ja noh nende puhul see hea, et saab oma soovunelmaid täita (a’la loed neid fikke, kus peategelane on koos sellega, kellega SINA ise tahaks, mitte kellega originaalkirjutaja ta paari pani :D)

  • Reply Pille 12. dets. 2016 at 00:30

    Vanade postituste lugemise osaga täiesti samas paadis! Näiteks mõnikord kui tuleb tunne, et ah milleks üldse see blogi, siis loen mingeid igivanu asju ja tuleb kohe tuhin veel rohkem kõiki argielu tühiseid pisiasju jäädvustada. Aga mõnikord võtan ja vaatan lihtsalt, mis ma näiteks täna kolm aastat tagasi tegin ja mõtlesin. Jube lahe :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:55

      Jaaaa. Mul ka vahel, kui pole enam motti kirjutada, siis sobran vanades postitustes ja mõtlen, et ikka nii hea, et olen võtnud vaevaks kõik kirja panna. Just see, et jäädvustan kõik pisimadki mälestused :)

  • Reply T. 12. dets. 2016 at 04:05

    Mulle meeldib ka palju üksi olla, puhkan maailma kärast ja laen oma akusid niimoodi kõige paremini. Tõenäoliselt on ka asi selles, kuidas üles kasvasin. Mul on alati olnud oma tuba, kus ma võisin tunde ja päevi üksi veeta. Esimesed kümme eluaastat ei olnud mul ühtki venda ega õde, olin harjunud üksiklaps ja pesamuna olema. Peale seda pidin õppima perelisaga ka arvestama, aga vajadus privaatsuse järgi ei kadunud kuhugi.
    Mulle kunagi meeldis ka enda vanu postitusi lugeda ja nostalgitseda, aga viimasel ajal enam ei taha. Lihtsalt ei viitsi enam minevikus elada, ei tundu enam huvitav miskipärast. :D
    Ma ise olen nii prilli- kui ka läätsekandja, selle koha pealt mul vahet pole. Seda öeldes, mul on sama lugu tukaga. Mul on alati tukk olnud ja ilma tukata ma tunnen ennast nii alasti. See on nagu mu “security blanket”. Ma olen paar korda mõelnud, et võiks välja kasvatada või kinni panna, aga see ei kesta kaua, sest nii imelik on ennast vaadata.
    On sul The Walking Deadist mingi lemmik paar (või mitu) ka? Milliseid fic’e täpsemalt loed?

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:45

      Mul iseenesest lapsepõlves elasid minuga samavanad sugulased suht lähedal, et ma ei saa tegelikult öelda, et mul väga üksik lapsepõlv oli.. lisaks on mul noorem vend ka. Aga enamik aega veetsin ikka üksinda, oma toas lugedes. Aga sarnaselt sinuga on mul tohutu vajadus oma privaatsuse järgi. Mulle meeldib ka praegu sõpradega mitmepäevaseid trippe ette võtta, nendega kokku saada, aega veeta… aga samas pole mitte midagi paremat oma kodus üksi olla, kass kaisus ja raamat näpus :D

      Ma iseenesest väga tihti neid ei loegi.. lihtsalt kui mittte midagi pole teha ja kõik teised blogid on läbi, siis noh, võtan enda oma uuesti ette :D Mulle meeldib see sellepärast ka, et nii on kas või pildistamise vallas areng kohe silmaga nähtav. Et kuigi muidu ma arvan, et oh, pildistan samamoodi, nagu kaks aastat tagasi, siis vanu postitusi lugedes selgub, et nii päris pole :D

      Ilmselt kui ma oleks hakanud varem läätsesid kandma, poleks mul ka vahet. Aga ma pmst kandsin igapäevaselt prille üle kümne aasta, enne kui proovisin läätsesid. Ja siis oli juba imelik.

      Mul sarjast lemmikpaari pole, ma üldiselt loen neid fikke, kus on nt Daryl paari pandud OC’ga :D Fanfiction.net lehel on vastavasisulised fikkide topp läbi loetud. Pluss Harry Potteri (Draco x Hermione) ja Vampire Diaries (Caroline x Klaus) omad :D

  • Reply Arra 12. dets. 2016 at 09:16

    Oh ma tundsin end nii mitmes punktis ära :D Aga eelkõige see prillide teema. Ma käisin ühe kutiga väljas hiljuti, kel oli mingi teema ,et tahaks ilma prillideta näha. Ma peaaegu, et oleks ta koledasse kohta saatnud, see ikka ajas mind tõsiselt okkaliseks, sest mis see tema asi on või miks see üldse oluline on!

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:46

      JAAA. Kui ma olen inimesega pikemalt suhelnud, siis vb korraks võtan ära. Aga kui reaalselt mingi suht võõras tuleb nii ütlema siis wtf, mis see sinu asi on :D

      Eks ma saan uudishimust aru, aga.. IKKAGI :D

  • Reply Liina 12. dets. 2016 at 11:06

    Halleluuja! Selline tunne, et ma ise olen osad punktid siia kirja pannud. :D selline äratundmisrõõm!

    Mulle meeldib ka täiega üksi olla. Nii mõnus noh! Teed oma asju, krunn peas ja prillid viltu ees. Kui tahad siis vaatad sajandat korda oma lemmikseriaale ja kui ei taha, siis ei vaata. Alati kui ma Eestist tagasi Bukaresti tulen, olen ma suhtlemisest nii väsinud, et täiega naudin “oma aega”. :D
    Üksinda šoppamise kohalt olen ka täpselt samasugune! Mingi isepäiste värk vist. Ja kas on vaja üldse mainida, kuidas to-do listid on lihtsalt ELU või? :D
    Kalkulaatori kasutamise punkti juures ma lihtsalt naersin juba. :D töötasin kunagi samuti ühes riidepoes ja tegin täpselt sama asja. Nagu haigus noh, ei saa muidu kui pead ikka 2×2 ka kalkukaga üle laskma. :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:50

      Ma kusjuures lugesin su vana blogi, kus sul olid ka mingid faktipostitused, tundsin end ka ära :D Eks sul see ka, et kui sa Eestisse satud, on vaja KÕIK sõbrad selle lühikese ajaga ära näha ja sisi tekibki see ülesuhtlemise tunne :D Mul tavaliselt on see siis, kui ma näen ühte sõbrannat kolm päeva jutti. Siis juba tuleb väsimus peale, et pls, las ma olen oma kodus :D

      Ma reaalselt teen to-do liste ka siis, kui pole konkreetselt vaja :D Noh, et nt on tavaline vaba päev ja pean koristama, nõusid pesema ja no argised toimingud. ALATI on isegi selle jaoks list olemas. Nii hea on sealt asju maha kriipsutada :D

      Hahahhah jaaa, ma ei tea, millest see tuleb :D Mingi imelik hirm, et läheb midagi valesti vist :D

  • Reply Virge 12. dets. 2016 at 13:42

    Mulle meeldib ka üksinda olla ja üksinda poodides tuulata. Lisaks on mul samuti kombeks kõik tehted igaksjuhuks üle kontrollida, isegi 2+2 :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 12. dets. 2016 at 15:21

      Ma ei tea, millest see tuleb, et kõike peab nii üle kontrollima :D Ilmselt alateadlik hirm, et pärast kogemata panedki 2+2 juures pange ja oh seda häbi siis hiljem :D

  • Reply Avekas 12. dets. 2016 at 17:00

    Ma ka prillikandja ja sama lugu, et kui keegi suht lamp inimene tuleb ja ütleb et õu lase ma proovin su prille või et näita milline sa oled ilma prillideta, siis noh, unista edasi dude :D. Ma pole üldse oma nägu ilma prillideta, et ma vist juba sp ei taha hakata kandma läätsi vms. Ja kui kunagi opi teeks ma vist ikka võtaks miskid ägedad 0 klaasiga prillid :D:D

    Ja ma väga sarnane seoses üksinda olemisega või shoppamisega või listide ja tagavaraplaanide tegemisega :D.

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:51

      Ma olen ka mõelnud, et ma ei taha ainult sellepärast opile minna, sest ma ei suuda ilma prillideta olla :D Eks see ole suuresti harjumuse küsimus, aga ma reaalselt ei tunne end ilma prillideta ära ja ma olen enda jaoks ilusam koos prillidega :D Kui hakkaks pidevalt läätsesid kandma, siis vast harjuks ümber, aga… ei ei :D

  • Reply Maddy 14. dets. 2016 at 23:35

    See üksinda shoppamise fakt ja nimekirjade ning to-do listide tegemise fakt läksid kuidagi nii täppi ka minu endaga, et tekkis selline mõnus äratundmise rõõm kohe “jess ma pole üksiii” :D

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:52

      Jaaa, nii hea on teada, et pole selles paadis üksi ja on teisi ikka ka :D

  • Reply Liina 16. dets. 2016 at 09:27

    Saad aru, ma kirjutasin siia mitu päeva tagasi üliipika kommentaari ja nüüd ma näen, et arvatavasti oli mingi blokk ja see ei jõudnudki kohale. :(

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 16. dets. 2016 at 10:29

      Leidsin su kommentaari üles, oli miskipärast spämmikausta läinud.. koos kümne teise asjaliku kommentaariga :D

    Leave a Reply