elu, elu, elu

19. nov. 2019

Nonii…millest alustada. Igasugused blogipausid venivad alati nii pikaks, et kui lõpuks on aega kirjutada ja meenutada, on juhtunud nii palju. Siis on tükk tegu, et kõike meenutada ning seejärel löön käega, sest kes ikka viitsib lugeda asjadest, mis juhtusid pool aastat tagasi.

Märtsikuus võetud pisike nutsakas on nüüd suur volask, kelle meelistegevus on jalgpalli mängimine

See üks kord, kui Terminaator esines täpselt mu sünnipäeval Illukas. Vähe ei kasutanud seda siis ära :D

Vähemalt nii palju olen end kokku võtnud, et reisimuljed kirja panna…noh, pooleldi :D Endalgi hea hiljem lugeda. Küll aga ootavad oma järge postitused Kaitseliidu õppusest, millele järgnes Kevadtorm. Tahaks ikka loota, et leian endas selle viitsimise neist ka kirjutada, enne kui uued asjad peale tulevad :D

Et aga kiire update teha, siiiis…

-Ma kolisin. Mulle üldse ei meeldi elumuutused ning igasuguseid kolimisi kaalun väga kaua. Isegi mitte rahalise poole pealt, vaid mulle ei meeeeeeldi asju kokku/lahti pakkida, neid paigutada, sorteerida… Aga kui lõpuks end kätte võtan, siis tulemusega olen alati rahul. Nii ka nüüd. Uus kodu asub Ihastes ning kuigi see on tiba kaugel, siis kõik muud plussid kaaluvad selle kauguse üles. Uue kodu on hästi vastu võtnud ka Nässukas, kellele meeldib suur terrass ilmselt isegi rohkem kui mulle. 

Puges kotti ära, et teda jumala eest maha ei jäetaks.

-Vahetasin töökohta. Olen Illukas töötanud 2017. aasta jaanuarist ning sellesse kluppi matnud pea kõik oma nädalavahahetused viimase kahe ja poole aasta jooksul. No enam lihtsalt ei jaksanud. Kevadel, pärast pikka pikka kaalumist hakkasin ka mujale kandideerima. Üks proovitöö ja kaks vestlust hiljem ning vahetult enne jaanipäeva liitusin Civitta meeskonnaga.

Vaade kontoriaknast

Kusjuures, kui mulle proovitöö saadeti ja hiljem vestlusele kutsuti, mõtlesin, et ok, võin proovida, aga kuidagi… kutsuv see koht ei tundunud. Pärast vestlust läksin ma ära tundega, et this is it, seee on niiii minulik koht. 

Senini pole oma otsust kahetsenud- töökaaslased on põnevad ja ülitoredad, päevad tegusad ning ma reaalselt tunnen, kuidas mu ajumaht kasvab :D

Ega saagi kurta, kui töökaaslane keset päeva küpsetama hakkab..

 

-Jaaa sama kiirelt kui ära läksin, viis mu tee mind Illukasse tagasi ka. Vähemalt poole kohaga põhitöö kõrvalt. Tegelen edasi personaliga ning käin aeg-ajalt pidudel kontrollimas. Olin alguses üsna rõõmus, et ei pidanud Illukat täitsa ära kaotama, aga pea kolm kuud kaht töökohta on mu arvamust natuke muutnud.

See üks kord, kui käisin esimest korda klubis pildistamas..ilma  välguta :D

Eks paberil tunduski kõik tore ja kena- pool kohta, tegele asjaga, mida juba oskad…aga tegelikkuses on see siiski täiskohaga töö ning ma nägin, kui palju kannatas mu põhitöö, kui stressis ja väsinud ma olin kahe koha vahel pendeldamisest ja olin juba jõudnud ära harjuda sellega, et kõik nädalavahetused on vabad. Niisiis võtsin teist korda järjest vastu otsuse, et Illukast loobuda. Nüüd ongi mu viimane nädal ning kuigi mul on väga kurb minna (just kollektiivi pärast), siis samas ei jõua ma ära oodata, mil ma lõpuks vaba olen :D

Väikesed meenutused Halloweeni-peost:

-Olen järjest rohkem hakanud aru saama maal elamise võludes. Kui vanasti lapsena tundus kõik niiii tüütu kohustusena, siis nüüd ei jõua nädalavahetust ära oodata, et kass autosse pakkida ja linnast eemale saada.

Kiidab maaloleku heaks

No need romantilised jahilkäigud päikseloojangul..

Ja veel romantilisemad öised kalalkäigud.

Ühel nädalavahetusel tegime näiteks mahla. Vana veneaegse pressiga ja no milllllised lapsepõlvemälestused see kaasa tõi. Ei olnudki nii tüütu, kui meeles oli, hoopis hasart tekkis, palju seda mahla siis pressida jõuan. 

Esimest suve oleme pidanud mesilasi ning saanud kaks korda ka mett võtta. Ma pole üldse magusasõber ning ma pole üks neist, kes lusikaga mett/suhkrut sööks…aga kui värske kärjemee tükk on ees, siis mmmmmmm. Sain oma aastase magusaisu täis söödud vist. 

Teine üllatus on näiteks kanad.. Ma pole kunagi saanud kanapidamise võludest aru… noh, kui välja arvata munad ja liha, eks :D Aga nad on niiii ägedad!! Ja tibuna niiii armsad! Nagu looook at them!! 

Kolmas üllatus on mina ise. Õpin enda kohta ikka väga palju uut, ei oleks osanud arvatagi, et mulle meeldib hoidiseid teha :D Paljude jaoks ilmselt väga normaalne, aga ma pole kunagi teinud moose-kurke-marju-jms asju purki. Aga kus tekkis alles vaimustus, kui tegin tšillikastmeid või marineeritud kurke või paprikaid sisse.. Tahaks kohe veel. Järgmine katsetus on isetehtud liköörid!

-Käisime kanuumatkal. Minu jaoks oli see kolmas aasta, enamike jaoks aga juba 10s. Kahju oli sellest, et üks osalejatest hüppas viimasel hetkel alt ning seega oli meid paaritu arv. Olime kanuus kolmekesi ja kuigi alguses oli tunne küll super, sest ise ei pidanud tööd tegema, vaid sai loodust nautida, siis pikapeale muutus igavaks. Aga põnev oli ikka! Sai mõnest kohast läbi ragistatud, mis oli niiii kinni kasvanud, et pidigi vees kahlama ja kanuud tirima-lükkama, et edasi liiguks. Ja noh, eks hea seltskond teeb kõik toredaks :)

-Jõudsin vahepeal ära käia ka Gruusias. Nimelt toimus Civitta Offsite, mis siis tähendas seda, et kõigi kontorite töötajad said kokku ja lõbutsesid. No kes lõbutses, kes tormas ringi ja aitas, nii palju kui sai, eks. Aga ööbisime väga luksuslikus hotellis, kus oli hiiiiglaslik akvaarium ja kõrval hirvepark. Kavatsen sellest ka natuke pikema postituse teha.. kunagi :D

Vaade rõdult Mustale merele.

Ja vaade päevasel ajal, pole mitte halb nii tööd teha.

-10 aastat sai täis keskkooli lõpetamisest. Endiselt on selline tunne, nagu see oleks olnud sel kevadel. Saime ühe kambaga kokku ja veetsime toreda õhtu. Viisime tutipäeval istutatud puu juurde sildi ka, et kõik ikka teaks, et see on meie oma :D

-Jaa ega midagi muud põhjapanevat juhtunud olegi. Telefon (ja kaamera) on tegelikult pilte täis ja juba seetõttu peaks rohkem postitama, et ei peaks kõiki neid ühte postitusse suruma. 

Aga näiteks siiis…

Käisin ükskord kukeseeni korjamas ja pole elus näinud nii palju seeni ühes kohas

Õige tartlasena ei saanud minemata jätta Metallica kontserdile.. oli lahe, aga noh, mitte minu tass teed :D

Otsustasin, et mul on uut hobi vaja ja hakkasin katsetama vesivärvide ning akvarellidega

Käin endiselt rohuliblesid pildistamas

Üritan end ikka (ja jälle) kokku võtta, et lõpetada ära draftides nukralt seisvad postitused Eurotripi viimasest poolest, Kaitseliidu tegevusest, Gruusiast… Eks näis, kuidas see õnnestub :D

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply