EV 102 Pullijärvel

19. märts 2020

Kõik kirjutavad oma karantiiniseiklusi või jagavad niisama arvamust, mida hetkeolukorrast arvata. Mõtlesin, et hüppaks ka rongile, aga mul veel postitamata veebruarikuine lugu, kuidas Vabariigi aastapäeva Pullijärvel tähistasime… Ehk natuke ka muud lugemist.

Korraks praegust olukorda puudutades, siis mina olen absoluutselt seda meelt, et olge kodus ning kui vähegi võimalik, vältige kontakti. Ka siis, kui teil sümptomeid pole. Õnneks on mul selline töö, mida saab teha kodukontorist ning meie juhtkond andis käsu koju jääda juba eelmisel nädalal. Pagendasin end Nässakaga maale ja vastavalt käsule pakkisin valmis ka Kaitseliidu seljakoti.

Ma pole varasemalt väga teravalt ühtegi oma seisukohta kommenteerinud, aga inimesed, kes teadlikult sellisel ajal läksid reisile (sest niiiii odav on ju, ega meie haigeks jää) on täiesti idioodid. Paraku selliste inimeste mõtlemist ei muudagi. Endagi tutvusringkonnas on neid, kes läksid meelega Itaaliasse, et noh, äkki joppab ja jääb haigeks – pannakse Itaalias karantiini ning puhkus kuni kolm kuud. Jess ju! Ja nüüd on aktsioonid, “Toome meie inimesed koju! Eestlased koju!”. Sorri, aga ei. Miks peaks riik tõmblema nende eest, kes vabatahtlikult, olukorda naeruvääristades reisile läksid ja nüüd koju tahavad? Igaks juhuks mainin, et loomulikult need, kes töötavad välismaal ja/või olid seal juba enne, kui olukord hull oli, on teine lugu! Mina pean eelkõige silmas neid, kes olidki suhtumisega, faafaa, saan odavalt reisi ja lähen, suva see soovitus mitte reisida!”

Agaaa aitab sellest :)

Eelmise aasta jaanuari lõpus käisime seltskonnaga Pullijärvel. Sellest ajast saadik olen mõtisklenud, et võiks tagasi minna. Selline väike minipuhkus sõprade seltsis. Kuna meie sõpruskonnas on üks paar, kelle vabad päevad on alati ainult pühapäev ja esmaspäev, siis sättisime mineku täpselt nii, et meil kõigil oleks esmaspäev vaba – Eesti sünnipäevaks.

Pullijärve on iseenesest väga mõnus koht. RMK kolmetoaline metsamaja, mille kõrval on eraldi saun ning asukoht otse Pullijärve kaldal. Hubane ja mõnus. Eelmisel aastal kui seal käisime, oli majas ainult kaks voodit, teised pidid madratsitega põrandal magama, sel korral oli voodeid 6 ning lisaks veel 2 suurt madratsit. Köögis on olemas nii puu- kui elektripliit, pisike külmik, mõned potid-pannid ja mõned lauanõud. Isegi uus välikäimla on püsti pandud :D

Kuigi tahaks avastada teisi RMK metsamajakesi, siis kindlasti tahaks ka Pullijärvele uuesti minna. Näiteks suvel ja siis juba mitmeks päevaks. See on nii mõnusalt looduse keskel, et saabki end välja lülitada ja lihtsalt.. olla.

Sinna jõudes tegime kaminasse ja pliidi alla tule ning lükkasime suure supipaja keema. Me oleme viimasel ajal pundiga kuskile minnes harrastanud seda, et üks ostab kogu vajamineva kraami ja teised maksavad lihtsalt oma osa sealt. Nii väldime seda, et õhtul on laual 7 krõpsupakki ja dipikaste.. Seekord läksin isegi samm kaugemale ja nikerdasin menüü. Ärge neid vigu kommenteerige eks, sest noh.. vana hea google translate. Etteruttavalt ütlen, et sellest menüüst 100% õige oli ainult lõunasöök :D :D

Aeg ise kulges väga kiiresti. Katsime mõnusa laua ja sõime ühiselt suppi. Üks meist on vegan, seega saime võimaluse proovida ka erinevaid veganroogi. Näiteks giluvõiku maitses küll nagu päris!!

Pärast lõunasööki jäid mõned mehed purdele kala püüdma ja teised läksid matkarajale, mis viis tiirule ümber Pullijärve. Eelmise aastaga ei andnud väga võrreldagi. Kui siis sumpasime põlvini lumes, teadmata, kas oleme üldse õigel rajal, siis seekord oli selline.. kehv sügisilm. Saime päikest, vihma ja tuult.

Rajal on mitmes kohas välijõukad ja mänguväljakud erinevate atribuutikatega. Veidi maad majakesest edasi on Pullijärve puhkeküla. Seal on kokku 8 pisikest kämpat, grillmaja ning isegi (küll alles ehitusjärgus) duširuum! Pool nn rajast kulgeb läbi Misso küla, et näeb veidi kohalikku elu ka. Kõrvuti on seal uus kool ning vana, lagunenud kool. Huvitav on see, et vanas majas on isegi taimepotid ja tahvlid veel seintel… Omakeskis tegime nalja, et ju see on see kool, millega lapsi hirmutatakse: “Kui halvasti õpid, lähed kollide kooli!!”

Tiirult tagasi veetsime lihtsalt mõnusalt aega. Käisime purdel uudistamas, kuidas kaluritel läheb (ei läinud eriti hästi :D), tegime mõned naljad ja lihtsalt nautisime olemist.

Sain peiksiga pilti (nagu juba tavaks, siis imbus ka Paul pildile… :D) ning üle mitme mitme aasta tegime Kadiga ka sõbrapilti. Tavaliselt on üks meist kaamera taga, aga nüüd siis läks õnneks!

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pärast pikka ponnistust said mehed isegi kala ning ilma halvenedes sättisime end tuppa. Lebotasime kamina ees ja tegime mitu tiiru “Kes ma olen” mängu, mõned partiid kaarte (Misso kohalikust poest leitud minikaartidega) ja samal ajal kuulasime õpetussõnu, kuidas strateegiliselt mängida. No ma ei tea, kuidas jäävad osadel meelde, kes mis kaarte üles on korjanud, mis kaardid maha läinud.. :D

Kokkasime ühiselt ka õhtusööki, kuigi sellega läks natuke kehvasti. Väljas oli mega tuul, seega grillimine võttis niii kaua aega ja lõpuks aeg venis ja venis, mil sööma saime hakata. Aga maitsev oli ikka!!

Hiljem tegime sauna (no kes käis, kes mitte), ning julgemad läksid isegi järve ujuma! Mõnel läks öö päris pikale, mina aga pugesim juba keskööst voodisse. Hea otsus oli, sest hommikul oli väga värske olla :D

Kuna oli siiski Vabariigi aastapäev, siis tähistasime hommikul seda vastavalt – kiluvõikude ja Kadi meisterdatud koogiga, millel väga asjakohaselt nimeks Vabariigi auks.

Enne äraminekut tegime veel ühe tiiru ümber järve, seekord vastupidises suunas. Ilm oli niiiii ilus, ainult külm tuul rikkus veidi olemist.

Tegime rekordkiirusel raja läbi, vaatasime ühiselt veel telefonist paraadi ja kõnesid ning pakkisime asjad kokku ja suundusime kodupoole. Ikka ja jälle leian ma mõttelt, et sellised ettevõtmised olenevad niiii palju inimestest, kes kokku tulevad. Kui seltskond on mõnus ning klapib omavahel, siis on kõik tegevused meeldivad. Vahet pole, kas jalutada metsas, teha ühiselt süüa või istuda kamina ees, veini juua ja jutustada. Ning tundub, et see seltskond, kellega Pullijärvel käisime, on lihtsalt super :)

You Might Also Like

2 kommentaari

  • Avatar
    Reply Liina 19. märts 2020 at 13:26

    100% nõus! Õige seltskonnaga võib kõike koos teha ja igalepoole minna ja ikka on fun. :)

    • Mesiliis
      Reply Mesiliis 19. märts 2020 at 15:40

      Jaaa, just!

    Leave a Reply