30 is the new 20

16. juuli 2020

Nagu mul ikka kombeks, siis jõuan blogisse sündmustest kirjutama alles kaks kuud hiljem, miks siis seegi kord traditsiooni murda, eks. Eelmisel korral kirjutasin oma hirmudest ja endiselt on natuke kõhe mõelda, et ma olen juba 30 ja peaks nagu selline asjalik täiskasvanu olema. Agaaa elu läheb täpselt samamoodi edasi nagu siis, kui olin 29 ning üleöö ma peast halliks või kortsuliseks ka ei läinud. Niiet all good :D

Kes mind tunneb, see ilmselt ka teab, et mulle jubedalt meeldib üritusi korraldada. Mul selle jaoks lausa eraldi märkmik, kuhu ma kirjutan kõik ideed, kritseldan dekoratsioone ja ruumiplaane, kuhu-mida-riputada. Ilmselt ei tule siis ka üllatusena, et oma 30. sünnipäevapidu hakkasin ma planeerima umbes.. eelmise aasta detsembris :D Kujutan ette, et ajasin Kadi juba natuke hulluks, kui iga paari päeva tagant oma ideedega tulin ning siis ta mulle meelde pidi tuletama, et kle puhka jalga, maikuu on poole aasta kaugusel :D

Kahjuks tõmbas vana hea Koroona mu plaanidele jämeda kriipsu peale. Isegi kui mu sünnipäeva ajaks oli eriolukord lõpetatud, siis üldse ei kippunud suuremat üritust rahvamassiga tegema. Seda enam, et peole oleksin oodanud ka oma vanemaid sugulasi. Olin juba üsna õnnetu ja mõtlesin, et okeii.. ma siis ei tee üldse midagi. Kutsun Kadi veinile ja olemas..

Jõudsin umbes neli korda uusi plaane teha, kui tulin ideele, et kutsun Pullijärve kamba kokku ja lähme avastame mõnd muud RMK maja. Idee oli hea, aga siis selgus, et RMK pikendab aega, mil maju välja ei rendita. Olin jälllle alguses tagasi, kui meenus koht, kus oma Kaitseliidu malevkonnaga käisime suvepäevi pidamas – Trepimägi.

Ühel meie liikmel on seal vana suvila, mis ammusel ajal oli a’la pioneerilaagrina kasutusel. Koht on niii hea asukohaga (otse Võrtsu kaldal), metsa sees ja eraldatud, supermõnus ja väga audentne. Sealt ka teemapidu: 90ndate suvilabražnik.

Neljakesi pakkisime end kokku juba reedel pärast tööd ning võtsime suuna Trepimäele. Meid võttis vastu mahe õhtu ja teadmine, et terve nädalavahetus on puhkuuuus!

Esimene õhtu oligi mõnus tsill. Üritasime kõik töönädala selja taha jätta ja häälestada end puhkuselainele. Avasime shampad, tegime kerge grilli, vessutasime ja nautisime õhtut.

Teine päev oli sellesmõttes hea, et ei pidanud kuskile kiirustama. Poisid läksid kanuuga Võrtsule, me lebotasime võrkkiikedes, tegime süüa ja üle pika aja oli lihtsalt aega logeleda. Kuigi alguses kahtlesin, kas minna juba reedel kohale, siis see oli igati õige mõte. Muidu on ikka nii, et päev läheb kiirelt ettevalmistusteks ja peoks, järgmine päev juba korista ja sõida koju. Nüüd oli aega nautida ja rahulikult võtta.

Õhtu poole liitusid ka teised. Seda pean küll ütlema, et kõik läksid kenasti stiilikaga kaasa. Eriti vaprad olid muidugi mehed, kes endale ajastutruud vuntsid ette kasvatasid. Ilmaga vedas korralikult, kuigi tuul oli veidi jahe. Saime terve aeg väljas olla.. no välja arvatud need korrad, kui läksime kaminaruumi tantsu lööma.

Mina (nagu ikka) jätsin kostüümi otsimise eelviimasele õhtule ning läksin peiksi maakodus lakka kotte lammutama. Sealt leidis ikka korralikke aardeid, muuhulgas ehtsad kasukad, lambanahast vestid, Armani teksad… :D Lõpuks haarasin kaasa peiksi ema kunagise kleidi ja peale viskasin oma ema teksatagi. Kerge vahvlilokk ka sisse ja pidu võis alata!

Kuna enne pidu sõrmed sügelesid ja tahtsin midagi teha, siis meisterdasin kaasa hiiglasuure baari-sildi, mis tuli hoopis teisiti välja, kui ma ette kujutasin. Ja noh, selle tegemisel oli kordades rohkem rõõmu, kui pärast peol :D Aga ometi ei saanud seda koju ka jätta :D

Juba alguses mõtlesin, et ei taha hakata suure kokkamisega vaeva nägema. Tavaline on see, et laud on lookas ning lõpuks jääb enamik järele. Eriti kui on väliüritus, vahepeal kalastamine ja saunaskäik ehk pole nii pika laua taga istumist. Kuigi üritasin sel korral mitte liialdada, siis hommikuks oli allesjäänud asju ikka omajagu. Segasin kokku ka kaks ämbritäit mohhiitot. Alguses vaatasin küll, et pähh, neist ei saagi midagi…aga andis ikka juua küll :D

Sahvrist leidsime ka vanaaegsed serveerimisnõud, paksust klaasist kausid ning pitsid.. Kui kõik need lauale said, tuli natuke nostalgia peale küll.

Õhtu oli mõnus ja inimesed head, mida veel tahta :)

Selle bražnikuga ma muidugi ei piirdunud, lisaks suuremale sünkarile tähistasin 30ndat õigel päeval Kadiga, peiksi perega ning siis juuni alguses tegin grillpeo sugulastele :D Nagu Kadi tabavalt mainis, siis mu sünnipäev oli nagu koerte pulm, mis kestis kuu aega. Õnneks oli ka juunis ülimõnus õhtu. Sai grillida, nalja teha ja hiljem panime suure, jaanipäeva-väärilise lõkke põlema. Võib vist öelda küll, et see 30 tuli korralikult :D

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply