kuidas ma ühe üllatuspeo korraldasin

28. okt. 2020

Kui ettevõtte suvepäevad peetud sai, tekkis ellu selline väike tühimik.. Sai ju kaks kuud pidevalt korraldustiimiga ideesid arutletud, dekoratsioone meisterdatud ja erinevaid probleeme lahendatud. Kui üritus ise lõpuks ära oli, siis oli tohutu pingelangus. Mõtlesin küll, et nüüd aitab. Ei taha enam ühtki pidu tükk aega ise korradalda. Tahan ka lihtsalt kohale minna, süüa-juua ja nalja teha. Mitte tegeleda eelarve, koha leidmise, menüü koostamise, bändi otsimise ja miljoni muu pisiasjaga.

Aga kaks nädalat hiljem oli kogu stress ununenud ja nii hakkasin mõtlema oma armsa Kadi üllatuspeo peale. Tulekul oli ju tähtis verstapost – 30!- ning ma teadsin, et kuigi ta ise tahaks suurt tähistamist, ei tahtnud ta korralduse ja muude logistiliste küsimustega tegelemise pinget endale võtta.

Kui palju kordi ta rääkis, kuidas teeme lihtsalt väikse naisteka ja piisab…aga samas tahaks ikka uhkelt 30nda eluaasta vastu võtta. Ja nii oligi asi otsustatud. Kuna ma talle juba korra olin üllatuspeo korraldanud (22-viimane taks!), siis ei osanud Kadi oodata ka, et äkkki teen uuesti :D.

Värbasin tal töö juurest kaks head sõbrannat, kes mind igatpidi aitasid, nõu andsid ja geniaalse plaani välja mõtlesid, kuidas Kadi peokohta saada! Rääkisin ka Kadi emaga, kes siis toimetas lapsed kohale, meisterdas võikutordi ning muud head-paremat lauale ja tellis uhke pildiga tordi.

Asukohaks valisin Tartus asuva Saksa Kultuuri Instituudi, kus toimetab üks hea sõber Illuka-aegadest. Ausalt, kui vaja mingit ägedat saali ürituseks, siis soovitan! Kõrged laed, juugendstiilis maja suure trepiga.. ma olin väga positiivses mõttes üllatunud, kui sinna sisse astusin!

Konkreetset teemapidu küll ei teinud, aga ütlesime külalistele, et riietuses sobib kõik, mis sädeleb-helgib-sätendab-hiilgab. Fotonurk sai samuti vastavalt sellele tehtud. (Suur aitäh Agnele!)

Kadi töökaaslane, Kerli, rääkis ära ta ülemuse, kes siis pidi sünnipäevalapse kohale toimetama. Mina ilmselt nii head plaani välja mõelnud poleks ning kui ma hämama oleks hakanud, oleks Kadi raudselt aru saanud.. Tal nimelt oli endal mõte, et läheks teeks tüdrukutega linnas istumise ja väikse tantsulka.. Ja veidi kahtlane oleks olnud, kui me kõik oleks teatanud, et eiii, me ei saa tulla.. Ülemus aga teatas siis talle, et täpselt sel õhtul on koostööpartneritega fancy õhtusöök restoranis Hõlm, niiet olgu ta aga heaga kohal.

Kui Kadi sellest rääkis, üritasin ühelt poolt olla mega pettunud, et naistekas ära jääb, teisalt õhutada, et omg-kui-äge, tasuta õhtusöök, kontaktide loomine ja muud. Lõpuks oli Kadi ise ka nii elevuses ning ma juba mõtlesin, et teine veel pettub, kui oma uhket õhtusööki ei saa :D

Rääkisin siis rõõmsalt Kerlile, et jesss, Kadi nii elevil, et ikka nõus minema sinna “õhtusöögile”. Kerli seepeale, et aa, ta just kontoris rääkis, et ta nii väsinud ning ei viitsi minna. Ühesõnaga, Kadi hoidis viimase hetkeni meid kikivarvul, mis ta siis teeb.

Ainus asi, mis vähe untsu läks, oli grand entrance.. Ma olin välistrepile kuldse ühekordse vaiba maha pannud, meil olid suuuuured õhupallid ja konfetikahurid… Tekkis aga väike kommunikatsioonierror. Arvasin, et Kadi ülemus ise ütleb, kui nad restorani juurest liikuma hakkavad, et me teaks end valmis panna. Tema aga hoidis kinni täpsest ajakavast, saada Kadi punktipealt õigeks ajaks kohale.

Saatsin poisid just trepile küünlaid süütama, ise seisin keset saali ja ütlesin parasjagu teistele, et võtame nüüd õhupallid-kahurid ja lähme trepile, sünnipäevalaps kohe vast jõuab…. kui äärmiselt segaduses Kadi astus sisse. Ma ei osanud reaalselt midagi muud öelda, kui et… “Üllllllatus…??”

No ütleme nii, et hoolimata sellest viperusest, oli Kadi väga üllatunud :D Kui ta veel kuulis, et meil oli meie väikse korraldustiimiga oma eraldi chat, google docs ideede ja detailidega, tal emaga mitmekümneminutilised kõned.. kerge hämming. Ja noh, õhtu jooksul kuulsin mitu korda lauset: “Sa oled mulle NIII palju valetanud.. ma ei usu enam midagi, mis sa räägid!” :D

Sundisime teda tagasi välja minema, et saaks ikkagi konfetikahurid õhku tulistada ja pidu sai alata. Sõime-jõime, tegime vessut, mängisime erinevaid seltskonnamänge, tegime pilte ja lõpuks läksime üle saja-miljoni aasta tantsima! Planeerisin alguses küll teha Kadi kohta Kuldvillaku stiilis mälumäng, aga ei jõudnud.. ja kui aus olla, siis aeg läks niiiii kiiresti, et poleks seda kuskile sel õhtul mahutanud ka.

Ning kui hiljem, kell neli öösel Kadiga minu voodis istusime, pugisime pidusöögi ülejääke ja ta endiselt nii hämmingus oli (et me talle nii palju valetasime ning ta ei saanud arugi :D), siis oli selline hea rahulolev tunne küll!

Hiljem kuulsin, kuidas tegelikult Kadi tahtis mulle teha 30ndat üllatussünnipäeva, aga noh, ma hakkasin juba detsembris oma pidu korraldama. Ja kui siis koroona tõttu pidin plaane ülepäeva muutma, siis ta lihtsalt ei jõudnud mu mõtetega järge pidada, et mis siis toimub ning lõi käega, et tee ise oma pidu :D

Ühesõnaga.. üllatus läks korda ja minu suuuur kummardus neile, kes kohal käisid ja kes mind igatpidi aitasid :)

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply