Browsing Tag

canon

kui mõjutatav ma olen..

28. veebr. 2020

Olen juba tükk aega mõttes mõlgutanud postitust, kui palju tegelikult influencerid meid (õigemini mind) mõjutavad. Etteruttavalt öeldes, siis oma mõtisklusted olen alati võtnud kokku teadmisega, et ega väga mõjutagi, huvitav on lugeda-vaadata, aga miski mind ostma ajendanud pole.. Kuniks eile lugesin Mallu postitust, vajutasin Kodukoi lingile ja avastasin, et olin juba ostukorvi asju täis pannud :D Täna siis võtsin blogipuu lahti ning põhimõtteliselt samast teemast oli kirjutanud ka Printsess.

Kui rääkida blogimõjutajatest, siis enamjaolt olen ma kohanud pigem negatiivset vastukaja, et “Ah, kes ikka kellegi soovituse peale ostab” või “reklaamitakse niiiii kalleid asju, blogija jah saab tasuta, pööbel peab täishinna maksma”. Ma olen olnud ise ka rohkem seda meelt, et puhtalt kellegi soovituse peale ma raha loopima ei hakka. Pigem aga laiendavad suunamudijate reklaamid valikut. Paljudest asjadest-ettevõtetest-poodidest poleks muidu midagi kuulnud.

Hakkasingi siis mõtlema, kas ma olen midagi ostnud puhtalt kellegi soovituse peale, ilma ise midagi uurimata. Ja tuli meelde..mu esimene peegelkaamera Canon ja 50mm objektiiv sai ostetud konkreetselt selle pärast, et Iti tegi megailusaid pilte sellega. Ja loomulikult oli siis mul ka vaja. Kuna ma tehnikast aga suurt midagi ei jaga (tol ajal veel eriti mitte), siis tundus kuidagi turvaline osta kellegi järgi. Seda enam, et blogist oli ju pildikvaliteet jms näha.

Noh, kaamera ja obje kätte sain, siis muidugi selgus tõsiasi, et selleks, et saavutada nii säravad ja võimsad tulemused, on vaja lisaks heale kaamerale a) pilditöötlusprogrammi ja -oskust ning b) natuke õiget kätt kah.

Nii ma siis läksingi uhkelt photoshoote tegema, lootsin erksat ja säravat tulemust ja siis megalt pettusin. Mõtlesin korra juba juba, et omg langesingi reklaamiohvriks.. Siis aga õppisin töötlema (peaaegu :D) ja elu oli jälle ilus.

Üks imeline pilt Nässukast.. oiii ma olin pettunud, et ei saanud tulemust, kus varjud mängivad, tulukesed on eredad ja juhet näha pole… :D

Pildiuputus

7. aug. 2019

Võtsin hiljuti vastu raske otsuse ning saatsin oma vana ja ustava Canoni väljateenitud pensionipõlve pidama. Kuigi sel midagi otseselt viga polnud, siis tundsin, kuidas olin arengus toppama jäänud ning ei liikunud enam kuskile. Jaajaa, tean- palju oleneb fotograafist, ka seebikarbiga võib õige inimene imelisi pilte teha jnjnee… Aga olgem ausad, ka kaamerakvaliteedist oleneb palju.

Uue kaamera valimine on alatiiiii peavalu olnud. Ühelt poolt on vaja leida miski, mis oleks mõistliku hinnaga ja affordable… Teisalt mõtlen, et kui juba uus, siis ikka ka uus mudel, mitte mitu aastat vana eksemplar.. Seejärel hakka valima mudelite vahel ja objektiivide vahel. Siis tulevad juba mõtted, kas ikka on vaja…? Vana ju pole otseselt katki, mis ma ikka raiskan.. Ma olin nii kindel, et jään truuks Canonile, lihtsalt lähen poolkaadrilt täiskaadrile üles ja olemas. Kahjuks aga minu väljavalitu eelarvesse ei mahtunud ning uitmõtte ajal hakkasin ka muid marke vaatama.

Välistasin enda jaoks automaatselt Nikoni. Ma ei tea miks, aga mulle pole kunagi Nikoni kaamerad meeldinud :D Üha enam hakkasin piiluma Sony hübriidi poole. Kuulasin inimeste arvamusi ja sain aru, et tegelikult võin ma järgmise aastani mõelda, kas Canon või Sony. Mõlemal on oma head-vead. Sony kasuks rääkis see, et hind oli parem (Photopointis just oli soodukas) ning kaamera ise kompaktsem. Aga samas olin ju Canoni süsteemidega nii harjunud, ei ole veel selles firmas pettunud, et miks muuta midagi, mis toimib..

Võtsin siis aga südame rindu, tegin tellimuse ära ja järgmine päev läksin uuele Sony a7 hübriidile järgi. Katsetamist pidin mitu päeva edasi lükkama, sest aega lihtsalt polnud. Selle aja sees jõudsin kolm korda juba kahetseda, sest nii palju, kui ma Sonyt näppisin, tundus menüü ja kõik lihtsalt hullllumeelne.

Hakkasin siis vaikselt youtube‘i õpetuste järgi proovima ja katsetama. Leidsin isegi paar plussi- saan ise nö “kiirklahvid” määrata, mitte pole need kivisse raiutud. Suureks plussiks ka see, et lihtsalt kettaga libistades saan ava suurust muuta. Millega kõige rohkem aga hädas olin, oli see, kuidas saada pildistamisrežiim ekraani pealt silmaavasse. Oiii ma otsisin seda õiget nuppu, jõudsin sada korda kaamerat kiruda ja ostu kahetseda (minu canonil oli KÜLL üks pisike nupp režiimi vahetuse jaoks, eks!!), kui siis ära tabasin. Sony lihtsalt nii kõrgelt arenenud, et seal ava ümber väiksed sensorid- nii kui silma ligi panid, muutis automaatselt režiimi ümber :D

Siin postituses enamik pilte tehtud mu Sonyga (nagu ka eelmise postituse reisipildid). Mõned üksikud Canoni pildid lisasin ka, sest noh, tahaks neid ka jagada. Eks ma alles õpin ja katsetan, sest pole jõudnud veel võtta seda aega ja kaamera täiesti selgeks teha, aga hetkel olen väga väga väga rahul. Vahel ikka tasub riskida :)