Browsing Tag

diy

London, Baby

17. apr. 2013

Natuke kokkuvõtvat juttu ning lõppu meisterdamist ka! Kõigepealt pean ära mainima oma suurima õnne, et ma võitsin elus ESIMEST KORDA lotoga! 3,25 euri ja olen rahul :D

Eelmisel reedel oli siis see sünnipäev. Nii kui uksest sisse astusin, rikuti tuju ära :D Okei, ma saan aru, et see oli Erki sünkar, aga see on siiski minu kodu ja nahhui sa tuled nii mölisema? Pärastine vabandus, et ta ei näinud, et see mina olen, ei olnud ka minu jaoks vastuvõetav, sest nahhui see sinu asi on, kes MINU koju tuleb? Huhh, sai südamelt öeldud…

Õhtu oli.. noh, meeldiv. Erki sai trikiküünaldega tünksi ja natuke viinakoksi maitses hea, aga seda loodetud peotuju ei tulnud. Kuna Märt pidi järgmine päev tööle minema ja ma temata välja minna ei tahtnud, jäi Shooters seekord teiseks korraks. Alguses veel kahetsesin ja mõtlesin, et oleks ju võinud… Aga kui ma hommikul niigi vaevaliselt end üles sain, tänasin viit ilmakaart, et jess, jäi minemata. Raha jäi ka alles…

Lõuna paiku läksin maale, issi tuli bussikasse järgi. Ütlesin küll, et ma juba oskan sõita (vähemalt sirget teed), aga rooli ta mind ei lasknud. Hiljem käisime täditütre sünnipäeval, kus sai jälle paar klaasi šampat kummutatud, natuke klatšitud ning imehead lõhet söödud. LÕPUKS on mul ka sugulane, kes loeb sama hea meelega, kui mina ja kelle käest ma saan raamatuid laenata :D

Maalt lahkusin kahe kotitäie raamatutega, sest lõpuks on mul riiul, kuhu saan oma koidest puretud “Bullerby lapsed” asetada! Ja miskipärast on alati nii, et kui ma olen maal üksinda, on niiiimaailmasuur Märdi-igatsus, et ma reaalselt tõmbaks end kerra ja uluks, kuni ta järgi tuleb. Kui ma ise linnas olen ja ta 24tundi tööl, on jumala suva, jäägu kas või kolmeks päevaks sinna :D

Eile käis venna oma neiuga külas, tegin selleks puhuks ühe hea laari frikadellisuppi, mille au Märt endale võttis. Mängisime aliast, mis lõppes ikka päris huvitavalt. Õhtu saatsime mööda filmiga “Woman in Black”. AJUVABA, mida filmi. See oli ikka päris hirmus küll. Ja noh, muidugi need Harry-naljad. Märt lihtsalt lambi koha peal ütles, “Harry, võta oma võlukepp välja, siis sa enam ei karda.”. Ja see lõppes ka nii haigelt, et ma veetsin terve hommiku imdb’s teiste arvamusi lugedes.

Autokooliga läheb paremini juba. Ma olen tegelikult ise ka aru saanud, et see peaees vette viskamine on üldjoontes kasulikum, kui 10 tundi platsil tossutamist. Aga kuna ma olen autosõiduga nii võõras ja alustasin nullist, siis ilmselgelt on mul suur suur hirm. Täna sõitsin terve Karlova läbi ja no niiiii mõnus oli, võtsin asja rahulikult ja kohe läks sõit ka sujuvamaks. Okei, esimest korda oma nelja sõidutunni jooksul suretasin auto välja, aga see oli jumala kogemata, sest ma kaotasin gaasipedaali ära… :D Parkisin Vana Kaupsi parklasse ja ma ei kujuta ettegi, kui uhke näoga ma välja sealt autost astusin!

Nüüd lõpetasin ühe purgi meisterdamise. Või noh..rahakassa. Mul oli vaja sellist läbipaistvat rahakogumisanumat, sest mul peab olema kõik konkreetselt silme ees, muidu ma unustan selle kogumise ära. Kui aga purk juba olemasoleva summaga iga päev vastu vahib, siis seda ju tuleb täita.

Ning jah, kui nüüd kõik läheb plaanikohaselt (poole aastaga võib kõike juhtuda), siis oktoobris tuleb üks Londoni-külastus. Pole kunagi varem soovinud, et suvi saaks kiiremini läbi :D Ning jah, ma alustangi rahakogumist sada aastat varem, sest ma raudselt jõuan purgi sisu viis korda enne ära raisata, kui see minek on. Loodetavasti siiski mitte…

My first

22. märts 2013

When was the last time you did something for the first time? Noh, mina käisin kolmapäeval elus esimest korda sõbranna lapse katsikul (tükk aega mõtlesin, et kas päriselt ka selline sõna on olemas, see kõlab nii naljakalt :D)

Päris pikalt mõtlesin, mida me kambakesi viia võiks. Selline pidustus pole ju suvaline sünnipäev, et teed mingi pilakingi. Enne meid olid päris paljud juba käinud, ei tahtnud midagi topelt viia. Ja samas pole väga mõtet kinkida lihtsalt väikest kaisukaru, kui need niisama seisma jäävad. Tahaks ikka viia midagi.. kasulikku ja armast ja meeldejäävat ja ägedat!  Noh, eelnevad kriteeriumid olemas, hakkasin ringi vaatama, mida üldse soovitatakse viia. Igasugustes foorumites oli juttu mähkmetordist. Kas te ka esimest korda seda sõna kuuldes arvasite, et tegu on päris söödava koogiga? Mina küll arvasin :D

Uurisin siis selle olemust, vaatasin pilte ja mõtlesin, et noh, miks mitte. Mähkmeid kulub ju ALATI, samas pole vist viisakas lihtsalt suur pakk mähkusid üle ukse visata :D Tellimisega jäin natuke hiljaks, need tordid jäid veidi mu eelarve jaoks liiga kalliks ja polnud mu arust NII ilusad ka. Noh, sellise raha eest. Siis mõtlesingi, et pff, mis seal siis nii rasket on, saan ise ka meisterdamisega hakkama. Kuna eesti blogides (nii palju kui ma leidsin) olid kõik kadedad ja õpetusi ei jaganud, siis vaatasin mitmeid ingliskeelseid lehti. Ja mina nii kade pole.

Ehk siis, mida viia katsikule? DIY Mähkmetort. Selle tegemiseks kasutasin kandikut, mähkmeid (88 tk- läks täpselt kolme korruse jaoks), kummipaelu, šampust, nööri (ehk lõnga :D), laiu paelu lipsu tegemiseks ja kaunistuseks väänatavaid lilli. Aga tordi “keskmesse” võite panna no ükskõik mida, nt lapsele lutipudeli, mõne mänguasja.. peaasi, et saaks selle ümber mähkmeid laduda. Ja kaunistuseks võib panna ka erinevaid lelusid.

Rullisin iga mähkme eraldi kokku ja tõmbasin kummipaela kokku. Hiljem ladusin need šampanjapudeli ümber ringi. Üks ring tehtud, sidusin nööriga kõvasti kinni, siis teine ring jne. “Korruseid” tegin kolm. Viimase ringi tegin lahtistest mähkmetest, sest see tegi üldmulje siledamaks. Siis lisasin värvilised paelad, tegin lipsud ja istutasin lillekesed tordile.

Ma arvasin, et kõige raskem on mähkmete rullikeeramine, aga see käis suht kiirelt. Käsi korra oli krambis, aga kui nõksu kätte sain, oli kerge. Raske oli hoopis ringide tegemine ümber pudeli. Mähkmed pole siledad pulgad, et jäävad seisma, kus vaja, lisaks oli kandik ka eri tasapinnaline, et jah.. Võttis aega see korruste ladumine :D Ilusam jääks muidugi ka siis, kui mähkmed oleks ühevärvilised, mitte kirjud. Aga alati võib terve pinna katta paelaga, ma kahjuks õigel hetkel selle peale ei tulnud :D

Lisaks kinkisime vanematele SUPERkruusid…

..ühe nunnu kaisuloomteki, sügelevate igemete jaoks harjakesed,
sinise beebiteki (see kõige alumine) ja jahutava närimislelu

Ja noh, mis pidu see on ilma meile iseloomuliku suure kaardita…

Siin põhimõtteliselt lõpptulemus. Lisasin veel natuke naljakaid õpetussõnu ja..
Kaardi pealkirjaks sai “Selline segadus alles ootab teid ees” :D

Igaljuhul
oli SUPER kolmapäev. Nägin Kadit üle 6 nädala (tundus nagu 6 kuud,
ausalt), BEEEEEEBIIII… oeh, ta oli niiii armas ja nunnu! Saime jälle
maailmaparimat võikutorti, lasime šampal hea maitsta, vahepeal võtsin
tipatapade tellimusi ukse pealt vastu… Liiiiga ruttu tuli kojumineku
aeg. Ma nii ootan, et saaks load ära tehtud, saaks teistest sõltumata
külas käia kohvi joomas näiteks

Pisike Kaidu

Oli vist õnnelik oma külaliste üle:

Time for Christmasss

19. dets. 2012

Miskipärast ei tekita mul jõulutunnet kõik need Home Alone-seeriad, vaid Grinch! Ja mikkkks on see telekavas alles jõuluõhtul?

Lõpuks on mul rahulik meel, sest pärast pikki nimekirju ja üha kasvavat paanikat, on mul kõik kingitused olemas. Või noh, peaaegu, sest ilmselt tuleb üks õhtu ette võtta ja meisterdama hakata. (ma loodan, et see pole jälle nii, nagu eelmine aasta, kus ma jõulueelne õhtu veel mässasin ja kink kuivas napilt-napilt enne kätteandmist ära :D)

See on nii naljakas, kuidas ma hakkan kinginimekirju juba oktoobris tegema, ise olen ülivaimustuses ja siis mida lähemale jõulud jõuavad, seda rohkem hakkan asju maha kriipsutama ja uusi kinke lisama ning kui käes on detsembri keskpaik, ei ole ükski asi nimekirjas good enough.

Võiks alati minna lihtsama vastupanu teed ning osta mingi kinkekomplekt, sest noo… iseenesest mulle igasugused komplektid väga meeldivad, aga see võiks siiski olla nii-öelda varuplaan. Kuna meisterdada mulle meeldib, siis olen otsustanud, et jõulude aegu võiks vähemalt pool kingist olla mingil määral ise tehtud.

Näiteks küpsisesegu purgis emale/vanaemale (pilt ja valmistus SIIT)
(Õõõ, mul tuli räige kaerahelbeküpsiste isu nüüd)

Või “50 reasons I love you-jar” (võiiii soovi-/heade mõtete/tsitaatide purk)


Või glitter-jar (mina tegin ühe just sugulasele selliseks.. pensiinofondi kogumise rahakassaks, pluss väike stardikapital)

Või “kinkekaardid” oma väljavalitule (ma kunagi väiksena tegin vennale ka, a’la 1x toon su eest ahjupuid ja nii :D)

Ja kui ma end juba vesistama ajan, siis miks mitte teha ise trühvleiddd, retsept SIIT
Igaljuhul on mul rahulik meel ja olen jõuludeks valmis. Mind isegi ei rõõmusta niivõrd eesootavad kingitused, kui see, et ma saan teistele kinke teha. Ja kodus superlaua taga koos emme-issiga õhtust süüa. Ja pärast mingit head filmi vaadata. Ja siis Märdi kaisus magama jääda. Super, i say.