Browsing Tag

eba2015

#EBA2015

12. juuni 2015

Tsekkisin eile ka Blogiauhindade jagamise üle ja mul on nagu.. natuke kahetised tunded selle ürituse kohta.

Esiteks on mul väga väga hea meel, et blogijaid hakatakse rohkem märkama, neid igale pool kaasama ning et selline üritus üldse korraldati! Iseenesest polnud ju viga midagi, lihtsalt võib-olla mu enda ootused olid natuke kõrgemad.

Blogijatele (ja nende kaaskondlastele) olid reserveeritud lauad suupistete, kannujookide ja Valio smuutidega. Natuke oli kahju, et need lauad olid mööda ilma laiali. Miskipärast eeldasin, et üks nurk/pool on blogijatele ja teine siis nö tavakülastajatele. Seda väikest nurinat kuulsin ma muide mitme inimese käest, kes tundsid, et need kohad oleks võinud rohkem koos olla, mitte saali kahes eri otsas. Just seetõttu, et oleks rohkem võimalusi suhtlemiseks, sest paratamatult tekkisid mingid grupid, kes omavahel rohkem läbi käisid.


Samas on see igas inimeses endas kinni, kas ja kui palju ta julgeb teistele ligi minna ning juttu ajada. Ma olen kindel, et mitte keegi poleks imelikult vaadanud või ära ajanud, kui keegi võõras oleks rääkima tulnud. See on tegelikult täitsa huvitav. Ma tean osadest blogijatest rohkem, kui pooltest oma endistest klassikaaslastest. Jagan nende muresid ja rõõme, tean, kuna nende lastel on sünnipäevad või tulid esimesed hambad… Nad on nii “oma inimesed”, aga samas täiesti võõrad :D Ja kuna ma olen pigem selline, kes ise palju suhtlust ei alusta, siis oligi kuidagi ebalev tunne, et omg, sa nagu peaaegu sõber… aga tegelikult ei ole ka.

Blogijatest endist rääkides, siis nägin väga palju tuttavaid nägusid, aga palju oli ka neid, keda ei osanud ühegi blogiga kokku viia. Rääkisin juttu Jaanikaga, paar sõna vahetasin ka Katre, Malluka, Merje ja raudselt mõnega veel, kes meelde ei tule. Tartu bussis sattusin kokku veel ühe blogijaga, kellega siis sai terve sõit muljetatud.

(Mõlemad pildid: Marimell Foto)

Mis ma öelda oskan, osalt on natuke piinlik ja kahju, et ma rohkem julgust välja ei näidanud ja lihtsalt kellegagi juttu ajama ei läinud.. Aga ma eelistangi olla pigem vaatleja rollis. Sama lugu on siis, kui keegi tuli ütlema, et loeb mu blogi. Armas tumedapäine neiu, ausalt, mul on väga hea meel, et sa siia ikka ja jälle satud ning julgesid mulle seda ka ütlema tulla! Kuna ma olen aga kohmetuse maailmameister, siis ma ei osanud lihtsalt muud öelda, kui “Tänks” Samas olen natuke juba edasi arenenud, vanasti küsisin kiitmise peale hämmastunult “MIKS sa mind loed???” :D

(Pilt: Marimell Foto)

Korraldusest rääkida, siis esimese korra kohta oli täitsa okei. Eks järgmistel aastatel (loodetavasti muutub üritus traditsiooniks) saab veel paremini. Nagu ma alguses ka ütlesin, siis minu jaoks jäi midagi veidi puudu. Mitte, et ma oleks oodanud tsirkust, kloune ja fanfaare, üritusega jäin ma ju rahule, aga lihtsalt oli miski, mis veidi kripeldas.

Ženja ise oli väga tasemel, käis külaliste seas ringi, ajas juttu, naerutas ja jutustas pidevalt.. Aga näiteks esimene sats auhindade jagamist kaduski selle jutuvada sisse ära. Jah, oli küll teada kella-ajaliselt, mil jagamise esimene pool peale hakkab, aga kui olid kellegagi rääkimas, siis ei pannudki tähele, kui juba pooled auhinnad olid järsku ära antud.

Mind jäi veidi häirima ka see jagamisviis. Nimetati üles kõik nominatsioonid ja võidud a’la “Võitis selles kategoorias selle koha ja selle koha, nomineeriti selles ja sai 5nda ja 7nda koha nendes kategooriates”. Minu jaoks oli see kuidagi segane :D Noh, samas saan aru ka, kui poleks kõike korraga öeldud, oleks näiteks Mallukas pidanud pidevalt lava vahet voorima ning Briti videot iga natukese aja tagant käima panema.

Ma tean, et juba on tehtud teemasid, kas võitsid ikka õiged inimesed ja miks just nemad, aga ma selle üle ei nurise. Rahvas ju hääletas ning mul on kõigi üle hea meel, kes auhinnad koju viisid! See, kui keegi arvab, et mõni sai oma koha teenimatult, siis noh.. igaühel on oma maitse, ka blogide seas. Okei, ainult selle ehk muudaks ära, et järgmistel aastatel oleks kategooriad ja nomineeritavad rohkem reguleeritud. Praegu tundus, et kõik, kellel oli kas või üks sobilik/teemakohane postitus, oleks võinud igal pool kandideerida. Näiteks et spordiblogid on ikka sellised, kus räägitakse ainult sellest teemast, mitte pole nii, et trennist kirjutatakse kord kuus muude postituste vahele (ja nii iga kategooriaga).

OKEI, sai jälle megapikk heietus, et sellised kahetised tunded. Ühelt poolt väga tore üritus, õhustik ja üleüldine vibe mulle sobis, mulle meeldis, et palju oli rõhku pandud detailidele (#EBA2015 voldikud, Tassikookide ja snäkkide paigutus jne) ja super, et korraldajad viitsisid vaeva näha ning omast vabast tahtest midagi sellist teha. Teisalt jälle jäi “miskit” minu jaoks puudu. Eks see olenebki inimesest endast, oli neid, kel oli megalõbus, oli neid, kel polnud üldse mitte ja siis olid minusugused, kellel oli tore õhtu, aga mitte ülevoolavalt :D  Ütleme nii, et esimese korra kohta polnud paha :)