Browsing Tag

ebay

Vampiiripäevikud ja Avon ja Ebay

24. jaan. 2014

Poleks kunagi uskunudki, et ma võin üht seriaali nii fännata.. no erandiks Walking Dead, mis on viimasel hooajal kuidagi igavaks muutunud. Vaatasin igastahes ära Vampiiripäevikute viimase, 100nda, osa ja appiappiappi, ma ei tea, mida oma tunnetega nüüd peale hakata, sest everything is Klaroline and nothing hurts :D Kurb on muidugi see, et kell on alles pool 11 ja mul kümme-pool tundi vaja veel tööl olla…oma ülendatud emotsioonidega ühe telesarja vastu..

Selle nädala alguses sain kätte oma esimese Avoni tellimuse ja ei teagi kohe, kas julgen sellest siin kirjutada, arvestades neid draamasid, mis “reklaamiblogijate” vastu alguse on saanud. Mind isiklikult ei huvita eriti, kui tutvustatakse tooteid, mis on tõesti head, vahet pole, kuidas need siis saadud on. Mõnest blogist samas kumab väga hästi läbi see, et kirjutatakse vaid reklaami eesmärgil, peaasi, et tasuta asju saab… Eks inimesi olegi igasuguseid.

Ma muidu pole üldse suur kataloogidest-meigi tellija, sest ma tahan täpselt näha, mis värvi, koostise või lõhnaga mingi asi on. Nüüd olen ma pikalt otsinud teatud punast värvi huulepulka. Peas on toon silme ees, aga poodides pole veel näinud. Sama kaua olen puudust tundnud niisutavast kreemist, sest see on lihtsalt ajuvaba, kui kare meil kodus vesi on.

Oma pisikese tellimusega olen üsna rahul. Kakaovõiga kreem on täpselt selline, nagu ma ootasin. Kerge, kiiresti imenduv ja lõhnab nagu šokolaadipuding :D Okei, seda poore sügavpuhastavat näopesugeeli oleks pidanud lähemalt uurima, sest ma tegelikult tahtsin midagi maskitaolist… Lisaks on mul põhimõtteliselt sama toode juba olemas, ainult vanema-versiooni-tuubis. Aga viimane hakkaski just otsa saama, et läks hästi seekord.

Huulepulkadest rääkides, siis punane (Eternal Flame) on huultel kui samet, püsib kaua ja on nii 99% selline värv, nagu ma ette kujutasingi :D Teine (Dream Fuchsia) jääb pisut roosakam, heledam ja õrnem, kui mulle meeldiks, aga samas on mul tumedaid toone juba päris mitu kogunenud, niiet natuke heledam kulub ka ära. Mulle hullult meeldib, et Avonil on nii lai valik erinevaid huulepulki ja -läikeid, lisaks on hind väga taskukohane. Eriti kui soodukate ajal oste teha :D


Ärge mu paistes ja unist nägu tähele pange, aga pildil on hästi näha, missugune see huultel jääb

Täna tuli veel üks ebay-pakike ära. Alguses mõtlesin, et seal on oodatav kell, sest karp oli nii suur ja ilus, aga hoopis kaks earcuff‘i tüüpi kõrvarõngast. Väga rahul nendega, midagi natuke teistsugust. Mis mind üllatas, oli see, et täpp, mis kõrvaauku käib, on muust eraldatav- ehk saan seda kanda kahte moodi..Polekski pidanud neid 10t paari täppe lisaks tellima :D:D

Paar kassipilti kah lõpetuseks, sest kuigi see Nässakas istub korteri kõige kõrgemas punktis ning vaatab meid näoga nagu tahaks öelda, et “kummardage, mu alamad”, on ta siiski nunnukas mul.

Nipet-näpet

22. jaan. 2014

Ma olen hull My Kitchen Rules’i saate fänn ja kuna nad seal kogu aeg meisterdavad ravioole, mõtlesin isegi järgi proovida. Valmistuskäik (nii telekas vaadates, kui retsepti järgides) tundus niii lihtne, et mis siin valesti saaks minna, eks?

No ikka sai küll :D Asi oli ilmselt selles, et mul polnud õrna aimu ka, milline see taigen täpselt olema peaks ja milline valmistoode päriselt välja näeb. Ja ma vist neid ruudukesi ei rullinud ka piisavalt õhukeseks…tulemuseks olid igastahes hallid, limased ja paksud plönnid :D Mul oli kohe päris kurb olla, sest kõht oli ka tühi.. aga õnneks vutimune ning leiba oskan alati praadida.

Viimasel ajal on väsimuse ja unega kehvad lood, ma ärkan jumala tihti 5-6 vahel hommikul üles ja enam magama ei jää. Lõpuks, kui end üles vean ja kell normaalne on (näiteks 11), tuleb maailmasuur unekas peale, nagu poleks kolm aastat voodit näinud. Eile samamoodi, olin juba hommikustki söönud, kui jäin  pool 12 niii sügavalt magama, et oleks kokkusaamisegi ära unustanud.

Tegimegi siis Kadiga väikse lõuna, võtsime kohvid näppu ning jalutasime paarteist minutit Emajõe kaldal. Rohkem selle külmaga lihtsalt ei kannatanud. Paar pilti jõudsime ka teha ja siis kiirelt autosse end soojendama.

Ahjaa, oma eelmise vanaema-jutuga tuli mul meelde veel üks seik. Kunagi, kui ma veel pool-reidikuulsus olin ja sinna igasuguseid jutte kirjutasin, siis paar tükki avaldati Stiinas ka. Ja noh, need olid ikka sellised, kus ma kirjutasin rohkemast, kui ainult käest kinni hoidmisest :D Ühel suurel sünnipäeval tuligi mu vanaonu (vanaema vend) mu juurde ja ütles, et ma oskan ikka hästi kirjutada küll ja väga head jutukesed on… siis oli küll veits piinlik, sest 16aastase-minu jaoks oli väga mark, et mu vanaonu loeb sellest, kuidas ma seksist kirjutan :D:D

Igastahes, tänane päev on üsna õnnelik olnud, sest mu tellitud objektiiv jõudis kohale. Küll mitte veel minuni, aga Eestisse, ja nüüd max. kaks päeva aega, kui juba saan selle päriselt enda kätte. Ebayst tellitud pakikesed hakkavad ka vaikselt tilkuma. Naljakas, kuidas üks müüja kirjutas mulle veel, et sõrmustega võib minna üle 5 nädala, sest pühad ja värki…ja siis jõudis see sama tellimus kõige kiiremini- kahe nädalaga- kohale :D

 Asjad, mida ma võiks lõpmatuseni ostma jääda, on suured kruusid. Mul kaks kappi erinevaid tasse täis, aga ma ei suuda end tagasi hoida, kui ma mõnda eriti mõnusat poes näen :D

Nancy lemmikmänguasjadeks on varastatud wc-paber…

..ja coca-pudel, mida kallistada..

You know you’re old, when…

17. mai 2013

…kui juba kõik vanemad suguvõsaliikmed (ja peretuttavad) on vähemalt korra küsinud hoolitsevalt ja südamlikult “Kas ei oleks juba aeg järeltulija peale mõelda?”, selle asemel, et lapseteema peale nina kirtustada ja käega lüüa: “Ah, ta ise alles lapseke ju.”

Viimane võimalus osaleda ka giveaways, võitja loosin välja juba HOMME!

Ma olen seda postitust alates üleeilsest kirjutanud ja ikka pole valmis saanud. Ilmselt on asi selles, et olen kuskilt mingi haigusepisiku külge saanud ning pea on niii paks. Ma ei suuda mõelda välja midagi ebameeldivamat, kui see on sünnipäeval haige olemine (isegi keset suve kipsis olemine või kopsupõletikku jäämine pole nii halb- and i should know, ma olen mõlemad järgi proovinud)

Eile bussiga sõites mõtlesin, et kurat, ei ole see 23 midagi nii hirmutav, täitsa nooreke vanus veel. Ja siis tabasin ära, et järgmine aasta on see number juba 24 ning seee küll on minu jaoks juba vana olemine.

Lugesin töö juures juhtumeid, kus lapsed mäletavad oma eelmist elu. Noh, paljud tunduvad küll sellised fantaasiaviljad olevat, aga mõni laps kirjeldabki oma eelnevat elu, olustikku ja inimesi, ning kui uurima hakatakse, on kõik tõsiii. Päris kõhe. 10aastasest mõrvarist lugesin ka. Ma ei tea, miks, sest töö juures oli seetõttu üsna kõhe olla.

Üks päev käisin ülivara õppesõitu tegemas. Ei tohiks vist ikka kella 8ks endale aega panna, sest ma pole absoluutselt ärkvel. Päevad pole vennad ja mina tegin nii lolle vigu, et ma täitsa imestasin, kuidas õpetaja kõrval rahulikuks jääda suutis :D Mainin selle ka ära (sest päris mitmed on mu vingumispostitusest valesti aru saanud), et ma olen oma sõiduõpetajaga ÜLIrahul. Ta on kannatlik, rahulik, mõistev ja suudab mulle mu vead selgeks teha. Vahepeal teeb natuke karmimat häält, et ma saaks aru, kui tõsine viga on vms, aga kunagi ei lähe ta närvi (kui samal ajal mina lähen tal kõrval oma lollide apsakate tõttu järjest rohkem vihasemaks :D).

Eks mul too vingumispost tuligi sellepärast, et ma alustasin täiesti nullist ja ajasin ise ennast närvi, kui tegelikult oleks pidanud rahulikuks jääma. On päris loomulik alguses karta ja kahelda otsustes (näiteks selles, mis saatis mind pm kohe linna sõitma :D). Aga olgem ausad, mida ma oleks õppinud tiirutades neli korda platsil ringiratast? Igastahes jah, mina olen rahul, KUIGI see autokool võtab kõvasti rohkem aega, kui ma oleks arvanud :D

Väike fun fact ka: mulle üldse ei meeldi vaadata, kes ukse taga on. Kui ma kedagi külla ootan, on teine asi. Aga kui ma tean, et keegi ei peaks tulema ja ühtäkki on koputus… Mul lihtsalt on väga sügav vastumeelsus ukse avamiseks :DTelefoni ka ei võta vastu, kui võõras nr helistab. Tavaliselt kogun hea minuti julgust (uksesilmast ka vaadata ei tihka, äkkkki kuuldakse mu hingamist, eks), halvemalt korral teesklen lihtsalt, et mind pole kodus.

Teisipäev aga oli ka ukse taga kolkimine, võtsin südame rindu ja seekord tegin ukse lahti, unustasin ära, et mul oli ainult üks suur lohvakas t-särk seljas ja reklaami postkastidesse panev noormees oli päris üllatunud, silmad suured ja suu lahti. Pole tükil ajal nii piinlik olnud :D

Tõi mulle ebayst tellitud sõrmustepaki (enne trepist üles tulles just mõtlesin, et tellimus peaks juba kohal ju olema), et “ei mahtunud koos reklaamiga postkasti”. Ja kui pärast poodi läksin, avastasin veel ühe pakikese postkastis. Ei tea, kas seda ei viitsinud siis üles tuua mulle?


Kolmapäeval tegime Margitiga väikse tüdrukute õhtu, jõime siidrit ja veini, tegime juustuga kartuleid ning vaatasime ära “Su nägu kõlab tuttavalt” finaalsaate, mida kumbki näinud polnud. Muidugi kuulusid sinna juurde ka fotoshoodid mu suure valge parukaga, akna peal naabrite spioneerimine ja parajas koguses klatši.

Joon aga suures hulgas Teraflud ning loodan, et homseks olen jälle jalul :)

Ahoi! sailor

4. mai 2013

Avastasin siin ükspäev, et mul pole üldse normaalseid sõpru. Nagu.. Naljakas. Just selliseid sõpru pean silmas, kellele vabal päeval helistada ja Kanali äärde istuma minna. Või kellega kõik hullud ideed teoks teha. Või lihtsalt, ilma eelneva planeerimiseta, spontaanselt jäätist minna sööma. Iseenesest nad on mul ju täitsa olemas, aga kaks tükki istuvad Tallinnas ning Kadil on (imearmas, may i say) beebi, kes vajab tähelepanu veits rohkem kui mina. Ja mul on sõberid, kellega näiteks kord kuu või kahe jooksul kokku saada, väike siider võtta, muljetada ning end lolliks naerda, aga kellega ei ole võimalik näiteks igapäevaselt suhelda. Mul lihtsalt pole Tartus enam seda “oma inimest”.

Ja et oleks selge, ma ei räägi üldse lähtekatest, sest semud nad ju on, aga nad olid Märdi sõbrad enne ja mul oleks imelik nendega niisama, ilma Märdita, ringi tsillida. Okei, täitsa kurb hakkas :D

Üldsegi, mis inimestel viga on? Kõigil on mingi faking isu absoluutselt KÕIKE fb-s jagada, et aga omale hullult kuulsust saada ja näidata, kui head samariitlased nad on. Ma ei mõtle üldse neid auhindade-jagajaid. Just neid, kes leiavad maast mingi suvalise võtmehoidja ja “otsime koos omanikku”

Või mobiilid. Okei, kui nad on väljalülitunud, palun väga, jaga. Aga kui telefon on sees, otsi kontaktidest “Ema, musi, tibu, issi, venna” või mingi “mu südameke bff” number ja HELISTA. Omanik saab tunduvalt kiiremini oma kõnemasina kätte. Aga ei. On ikka vaja näidata, et just tema selle leidis ja just tema on nii hea, et tahab omanikule seda tagastada.Näiteks me Kadiga leidsime ka rahakoti dokumentide ja asjadega. Ei tulnud mõttessegi kohe pilt Facebooki toppida. Läksime hoopis politseisse, kus omanik parasjagu avaldust kirjutas. Aega võttis ka tunduvalt vähem, kui teha pilt, jagada ning loota, et Tartu inimese seinalt jõuab kaotatud rahakoti pilt Pärnus elava inimeseni.

Alles hiljuti oli, kui keegi jagas pisikese lapse dokumendifotot. All oli veel tekst, kuidas see mitu aastat(!!!) tagasi kohvikusse jäeti, seal see leti peal seisis, aga keegi huvi ei tundnud. Äkki nüüd, mingi viis aastat hiljem tuntakse puudust ja tahetakse tagasi.. No sorri, kui seda siiiiiis otsima ei tuldud, siis ilmselgelt seda ei olnud vaja pakiliselt tagasi saada. Ja on ka asi, mida jagada. Dokumendifotosid tehakse teadagi mitmekaupa ja lapsest tehakse väiksena  üldiselt rohkem kui üks ametlik pilt. Kah asi. Äkki ta vanemad ei tahagi, et lapse pilti nii levitatakse? Ah, ma lihtsalt kade, et mul midagi jagada pole :D:D

Viimasel ajal on mul absoluutselt võimatu minna raamatupoodi ja tulla sealt tühjade kätega tagasi. Ma võin oma viimased kopikadki ära raisata, et aga saaks midagi uut ja põnevat lugeda. Nüüd ma olen veidi tagasi tõmmanud ja soetan ainult soodushinnaga neid. (Aga kui müüja ikka ütleb, et hoolimata oma mitte-tudengi staatusest saan ma ikka tudengisoodustust, no katsu sa mitte veel kaht raamatut kaasa haarata).

Nädala jooksul on koju kaasa tulnud Katrin Lust-Buchanani biograafia ning Lindqvisti “Harbour”. Lisaks uus märkmik. Ma olen täiesti hull märkmike järgi, sest neisse on nii põnev asju kirjutada, eriti kui nad UUED on :D Ja kui ma neisse juba midagi kirjutanud olen ning seega nad enam uued pole, panen ma nad kappi ära, et uus osta!

Lusti raamat on läbi loetud ja noh… mina olin sel ajal ilmselt kuskil mujal, kui ajakirjandus tema valedest ja väljamõtlemistest pasundas. Ja ma ei saanudki aru, miks teda nii süüdistati? Eestlaste kadeduse pärast, et keegi saab staaridega pilti teha? Sest kõik tõendid ja asjad ehtsuse kinnitamiseks olid ju olemas. Ja milline on Eesti ajakirjandus… funny business. Üldse tundus, et Katrin kirjutas selle raamatu, et kõigile eestlastele näidata, et ta EI valetanud. Naljakas oligi, kuidas ta nii palju närve kulutas, et kõike tõestada. Milleks, haters gonna hate.

Raske oli veidi lugeda, sest teoses polnud nagu ühtlast püsivust. Vahel ei saanud aru ka midagi, sest Kaie nimi oli Katja, aga pool peatükki oli muudkui Kaie-Kaie ja siis äkki tuli Katja-Katja. Teiste nimedega samamoodi, oleks võinud siis võtta ühe nime, mida kasutada vms. Kuigi ma vahel ta õhtulehe blogi lugesin, oli mulle näiteks suureks üllatuseks, et ta põhimõtteliselt peaaegu lahutas oma abikaasast.. Igaljuhul oli lõbus lugemine, sest Kaja Wunder oli ikka totaalne mõrd :D

Teine raamat on “Let the right one in” autori poolt. Selline…konkreetne õudukas, eile üksinda kodus olles edasi lugeda ei julenud. Ja noh, kahes lauses on seni ka Eestit mainitud :D (Tegevus toimub Rootsis ja autor ise rootslane).

Miskipärast on mul kappi tee leidnud ka mitmed meremehesinised/-triibulised asjakesed. Eile näiteks soetasin tumesinised ülbed püksid- sellised, mis ülevalt on veits laiemad ja.. pff, ma ei oska seletada. Lisaks triibulised baleriinad.. Okei, neid ma ise poleks kindlasti ostnud, aga Märdi vanaemal “lihtsalt vedelesid tutikad kingad-võta endale”. Aitäh :D

    

Üldiselt peaks tihemini oma reklaamkirjadele pühendatud meili ka vaatama, sealt võib vahel ikka leida häid pakkumisi. Ma kord kuus (kui meeles on) käin tühjendamas seda, aga eelmine teisipäev jäigi silma, et kurat, ma olen Takko vip-klient ning saan neli talongi, mis annavad 15-30% soodustust. Kehtisid viimast päeva. Ilmselgelt Kadiga Takkosse ja kahe peale saim protsendid ära kulutatud! Uus ja väga vajalik mahukas kott kõigest 9 euroga!

Ning lõpetuseks, eile sain kätte kaks ebay-sõrmust. KAHE nädalaga olid kohal ja pakendatud ilusasse karbikesse. Nii hea, et nüüd saan pakke kätte uuest Maximast, Narva mäel, mitte ei pea kuskile kaugele loksuma.

 

Varem tellisin ehteid jumala suvalt- peaasi, et hind oleks soodne ning tagasiside hea. Nüüd veedan tohutult rohkem aega, et otsides müüjat, kelle käest saaks korraga mitu mitu toodet, et ei peaks ootama kümne paki tilkumist.

Vahel läks ebays sobramine nii vihaleajavaks ka, sest kuigi valikus oli näiteks “free shipping”, siis eseme müügilehe peal oli IKKAGI saatmistasu. Siis avastasin, et kuigi mul on “Estonia” valikuks tehtud, on lehe all pool “Shipping and payments“ides ikka mingi USA. Sealt ära muutes sain teada, et meile on ikka tasuta ja juhhhei! :D Okei, segane ja mõttetu jutt, aga ma olin vahepeal juba päris kurb, sest kõik ilusad sõrmused olid hiiglasliku saatetasu eest, mida ma tegelikult polekski pidanud maksma :D

Newsie

5. apr. 2013

Eile põikasin korra Osturallilt läbi ning lahkusin Lumene Raspberry Miracle ripsmetušiga, mis maksis 6 eurot. See Maybelline’i Rocket on ka hea, aga sel on nii suur kummihari, millega on keeruline tegutseda, ja see jätab ripsmed kuidagi tükki ning “kärbsejalgadeks”. Näiteks sama firma Volume Million Lashes’il on väga hea kummihari, aga see ripsmekas jälle hakkab päeva peale kahjuks pudenema.

Igastahes, mulle hullult meeldib Lumene hari, mis on nagu keerdudega. Eraldab ripsmed korralikult ja teeb pikaks ka. Ainuke nurin ehk on, et see väga ei tihedamaks ripsmeid ei tee. Aga vähemalt ei tekita see neid koledaid kärbsejalgu… Ja noh, väga hästi pidas praegu väljas möllava lumetormi ka vastu! Lisaks mõnusalt roosa värv.. mulle meeldib :)

Teiseks potsatas postkasti täna üks pakike. Tellisin meigipintsleid. Ilmselgelt on see Hiina kaup ja seega mingit hullu kvaliteeti oodata pole, nagu profikomplektidel. Aga no, enamik aeg koosneb minu meik ainult lainerist ja ripsmekast, niiet kalleid väga seisma ei raatsigi osta. Sain pintslid kätte ning olen VÄGA rahul, samasugused nagu pildil ja hästi hästi pehmed. Sobivad ilusasti mulle katsetamiseks ning mängimiseks! Seitse pintslit 5 euro eest pole ju paha, selle raha eest on kvaliteeti küll ja küll. (Kuna väljas on juba pime, aga ma ei suutnud ülespildistamisega homseni oodata, siis tegelikult on mu pintslitel ka see valge osa täitsa olemas, mitte pole beežikashall :D)