Browsing Tag

KöögiKata tegutseb vol. miljon

muuda hommikusöök magusamaks

16. dets. 2015

Mul on selline väike tava, et enne Märdi kooliminekut olen üritanud päeva vabana hoida. Et siis talle midagi head kokata ning koos mõnusalt aega veeta. Eriti nüüd, mil ta Tallinna asemel on Väike-Maarjas ning peab seal nädalavahetuse asemel lausa terve nädala olema.

Esmaspäeva hommikul tulin öisest vahetusest ning peas oli küpsenud ideaaaaaaalse hommikusöögi plaan. Kuigi ma olen üritanud töölt tulles hommikuti mitte süüa (sest nagunii lähen kohe magama), siis seekord sundisin end veidi tagant ning valmisid kohevad toorjuustu-pannkoogid ja ülimaitsev soolakaramellikaste.

IMG_4767
Mingit erilist retsepti siin ei ole. Pannkookide jaoks tegin taina nii, nagu kogu aeg (muna-jahu-piim-suhkur). Muutsin ainult seda, et piimaga koonerdasin ja lisasin umbes 50 grammi toorjuustu. Mikserdasin kõik paksuks nätskeks tainaks ja asusin praadima.

Soolakaramellikastme valmistusõpetuse leidsin Ragne blogistSee on niiiiii lihtne, tulemus aga niiiii maitsev. Et teha umbes pool purki kastet, läheb vaja:
50 g võid
100g fariinsuhkrut
1 dl rõõska koort
paar näpuotsatäit soola

IMG_4746
Sulata potis või ning lisa juurde ülejäänud komponendid. Sega, kuni kaste pakseneb. Kõik! Ma alguses olin natuke kahtleval seisukohal, sest kuidas saab miski nii lihtne olla? Lisaks ei meeldi mulle absoluutselt fariinsuhkru lõhn… aga kõik toimis.

IMG_4754
Kui kaste potis jääb vedelapoolsem, siis pole vaja muretseda- seistes see pakseneb (ja külmkapis olles veelgi). Tegu on küll lausa patuselt magusa maitsega, aga selle muudab huvitavamaks just soola mekk. Näiteks on üheks mu lemmikuks maapähklivõijäätis, mis samamoodi on soolaselt magus. See kaste maitseb sarnaselt!

Polnud midagi paremat, kui niristada sulakaramelli kuumade pannukate peale…ja siis kõik ära süüa!

IMG_4756

retsept: kondenspiimaga õunakook

4. nov. 2015

Viimasest postitusest on häbiväärselt palju aega möödunud ning selle vaikuse leevendamiseks mõtlesin siia lisada ühe väikese retseptikese.

Ma üldiselt väga tihti igasuguseid kooke ei küpseta, tavaliselt ainult tähtpäevadeks ja pidustusteks ja mul on sügav imetlus nende inimeste vastu, kes viitsivad täiesti tavalistel õhtutel näiteks pirukaid teha. Lihtsalt niisama! Võtsin siis minagi end käsile ja valmis sai üks maitsev kondenspiimaga õunakook.

IMG_3355-2
Retsepti järgi on kasutatud muretaignast põhja. Ma tegin seda ise esimest korda ja kuigi see tuli kokkuvõttes hea, oli see minu jaoks liiga kõva ja küpsisene. Järgmine kord tahaks proovida sama täidise jaoks midagi pehmemat.

Igaljuhul, põhja tegemise jaoks läheb vaja: 
150g toasooja võid
100g suhkur
1 muna
0,5 tl sool
0,5 tl küpsetuspulber
240g jahu

Sega omavahel kokku või, muna ja suhkur. Sega läbi ka sool, jahu ja küpsetuspulber ning lisa neile võisegu. Kui oled neist saanud munaputru meenutava massi, siis mätsi tainas omavahel batooniks kokku, mässi kile sisse ning aseta 30 minutiks külmkappi. Kui see aeg on möödas, suru tainas küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja ja külgedele laiali. Pane midagi raskuseks peale ning küpseta ahjus 220 kraadi juures seni, kuni põhi võtab kuldpruuni ilme. Kuna retseptis konkreetset aega öeldud ei olnud ja ma seda põhja tegin esimest korda, siis mul läks ta mitte niivõrd kuldpruuniks, kui… pruunikspruuniks :D

Täidise tegemiseks on vaja: 
5-6 väiksemat õuna
100g kohvikoort/vahukoort
100g kondenspiima
1 muna
kaneel

Koori, puhasta ja tükelda õunad kuubikuteks. Raputa neile ohtralt kaneeli ning sega natuke, et kõik õunad kaneelised oleks. Klopi lahti muna, lisa sinna kohvi- või vahukoor ja kondenspiim. Kui põhi on ahjust välja võetud, siis kõigepealt aseta sinna ühtlase kihina õunad ja peale vala kondenspiima-segu. Küpseta ahjus seni, kuni täidis on hangunud.

Kes on suurem magusasõber, võib kondenspiima rohkem panna (nagu mina). Lisaks tegin ma kiire šokolaadikreemi (vesivannil sulatatud tume šokolaad+20g võid+40g vahukoort), et seda hiljem koogile peale niristada. Läksin veidi hoogu ja lisasin ka kookoshelbeid, sest more is more!

Ühesõnaga, väga maitsev ja hea kook sai, kuigi mina eelistaksin järgmine kord seda teha veidi õhulisemas versioonis. Natuke liiga kõva tundus see põhi. Kuigi, järgmisel päeval oli kook isegi parem ja pehmem, kui kohe pärast ahjust võtmist!

Tuleb tõdeda, et tegelikult mulle selline random-küpsetamine väga meeldib.. ainus, mis mind takistab, on see, et keegi (ehk mina) peab pärast ju köögi ära koristama.. :D

IMG_3339


Retsept on pärit siit (link)

üks kodune päevake

28. mai 2015

Tänaseks oli mul küll tehtud kindel plaan minna paari asja-kohta pildistama, aga läks hoopis nii, et olin päev otsa kodus. Eks oma rolli mängis hiline ärkamine, sest eile õhtul sai üks väike Püssitiir tehtud. Mina muidugi õhutasin poisse beerbongima, aga kurat, nad osutusid nii heaks, et mängisid end finaali. See aga tähendas tundide viisi passimist, mis mulle kohe üldse ei meeldinud :D

Otsustasin siiski natuke kasulik olla ja kodu koristada.. aga selle asemel mängisin huulepulkadega, lugesin suvalisi peatükke Harry Potteri raamatust, passisin Nässuga akna peal naabreid ja vaatasin “My Kitchen Rules“i. Produktiivne :D



Giveaway
-postituse all oli kommentaar, kuidas ma pole ammu Nässakast pilte pannud. A see sunnik ei lase end üldse pildistada ju. Täna sain paar ilusamat hetke jäädvustatud ning pärast igat “klõpsu” vaatas ta mind nii etteheitva pilguga, kas ma juba jätan ta piinamise :D:D

Lõpuks võtsin end nii palju kokku, et tegin Merje retsepti järgi rabarberilimonaadi. See tuli niiiii hea ja värskendav, et pean juba plaani, kuna uuesti maale raksu minna. Kõige parem oli muidugi Märdi reaktsioon, kui ma ütlesin mõni päev tagasi, et mul mõte sellist jooki teha. “Öäääkkkk, mis limonaadi saab rabarbrist, öäääääkkk.” Aga kui see täna valmis sai, jõi ta põhimõtteliselt üksi terve kannu tühjaks ning sain loa veel limpsi teha :D


Ükskõik, mida ma pildistan, siis esimesed kaadrid on alati sellised, 

kus üks uudishimulik kass esmast inspektsiooni teeb :D

Õhtusöögiks tahtsin teha aga midagi uut ja valmistasin koorese kanapaja spargelkapsa ehk brokkoliga. Kuigi Märdile meeldivad (tema enda sõnul vähemalt :D) kõik mu toidud, siis ise leian ma alati, et midagi on puudu.. See kanapada on aga nii maitseküllane, et mul oli suur kiusatus kõik ise nahka panna.

Retsept ise oli ülilihtne:
*Pruunista potis kanafilee, lisa sibul, küüslauk, soovi korral ka natuke tomatit ja paprikat
*Sega hulka 1 sl jahu, vala peale 2,5 dl puljongit ning 2 dl 35% koort. Lase u 10 minutit podiseda
*Lisa spargelkapsa õisikud ja 3 sl küüslaugu toorjuustu. Keeda-hauta seni, kuni õisikud on õõrnalt krõmpsud.
*Kõrvale serveeri näiteks riisi.

Mina segasin õisikud enne natukese oliivõli ja küüslauguga läbi ning riisi keetsin puljongiga (pool puljongit, pool kanafilee praadimisest tekkinud “mahla”. Ma poleks uskunudki, et brokkoli niiiii huvitava ja hea maitse juurde annab, peab vist hakkama tihemini sellest midagi valmistama.

Aaaga muud juttu mul täna polegi. Jõudsin tööle ja Criminal Mindsi neljas hooaeg on juba mind ootamas.. Niiet ilusat peaaegu-reede õhtut :)

Foodie

18. aug. 2014

Olin plaaninud küll põhjalikumat postitust mõnusast nädalavahetusest, mis sai veedetud Haanja metsade vahel ning korraks ka Lätis, aga ma olen niiii väsinud. Mõtlesin, et on hea idee rattaga maale, Õvile, vändata (ja tagasi ka muidugi). Üks ots oli veidi üle 15 kilomeetri. Muidu poleks hullu olnud, aga tagasi linna sõites oli pea kolmveerand maast suur tuul otse vastu ja ma ausalt vahepeal mõtlesin, et hoolimata suurest pedaalide sõtkumisest ma jään lihtsalt seisma. Koju jõudmine polnud kah mingi kergendus, sest ma pidin viiendale korrusele ronima… kuuendale, kui arvestada ka keldrit, kuhu ma ratta ära viisin :D Et siis kokkuvõtte asemel tuleb üks väike postitus paljude (peamiselt toidu)piltide ja paari retseptiga.

Alustan söögipostitust lindudest… Okei, neid toonekurgi me küll ära ei söönud, aga vaadata on nad ilusad küll. Kuigi pesa on neil naabertalus, siis päevad läbi tsillimas käivad nad Märdi vanaema katusel. Lubage tutvustada, Henri ja Matilda :D

 Lisaks toonekurgedele on Märdi maal ka tonnides päevalille-tasse


Näitan ketšupisüdameid hommikusöögile joonistades oma suurt armastust

Üks äärmiselt maitsev kreveti-seenevokk
Selle imehea voki valmistamiseks (u neljale sööjale) läheb vaja:
1 suur paprika
1 pakk šampinjone (ma päris kõiki sisse siiski ei pannud, tegin täidetud seeni hoopis voki kõrvale)
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
1 pakk külmutatud köögivilju
1 pakk suitsupeekonit
u 200 grammi külmutatud-kooritud krevette (võib julgelt rohkem panna, ma unustasin ära, et nad tõmbuvad küpsetades kokku :D)
oma maitse järgi tomati-tšillikastet
paar spl sojakastet
ja peotäis kirsstomateid

Valmistuskäik on väga lihtne: haki ära sibul, paprika, šampinjonid, küüslauk ja lõika-rebi suitsupeekon ribadeks. Prae sibul, paprika ja seened. Veidi aja pärast lisa küüslauk, külmutatud köögiviljad ja peekon. Kui köögiviljad on mõnusad krõmpsuvad-pehmed, lisa krevetid. Kes soovib mahedamat tulemust, siis sellest piisab. Mina tegin juurde vürtsika kastme, ehk lisasin tomati-tšillikastet, veidi sojakastet ja natuke ketšupit. Serveerides lisasin juurde pooleks lõigatud kirsstomateid. Maitsestamiseks kasutasin sidrunipipart, rosmariini ja basiilikut. Nomnomnom.

 

Teiseks retseptiks on ahjus küpsetatud suvikõrvitsaviilud, mis viivad keele alla! 
Vaja läheb suvikõrvitsat, oma äranägemise järgi maitseaineid, -taimi ja kõrvale näiteks kodujuustu-tomatisalatit. Mina tegin austri-, tšilli- ja sojakastmest kõigepealt marinaadi, kastsin u poole cm paksuseks lõigatud viilud mõlemalt poolt kastme sisse ja siis ahjuplaadile. Maitsestasin küüslaugu, sidrunipipra, basiiliku ja rosmariiniga, hiljem lisasin veidi juustu. Peale sobib väga hästi ka värske petersell.

Mina panin viilude alla ka ema tehtud sooja tomati-sibula”möginat”. Ma täpselt ei mäleta, kuidas selle tegemine käis, aga noh, ega see väga raske pole :D Pannil praed sibula-küüslaugu, lisad tomatit, tšillikastet (tema tegi ketšupi-tomatikastme ja lisas tšillipastat). Mingil ajal lisas ta veidi koorega segatud jahu, et asi tummisem tuleks… aga saab ilmselt ka selleta. Igastahes, kokkuvõttes tuli tegelikult üks mõnusalt kerge ja maitsev roog, väikse vürtsika kõrvalmaitsega.

Praemuna hommikusöögiks on igapäevane asi, täna proovisin üle pika aja poolvedelaks keedetud muna, nomnom!


Lihtsalt niiiii super, kui on olemas koht, kust saab alati kaasa peotäie värskeid maitsetaimi…


Üle pika aja sai laupäeva-õhtu tähistamiseks joodud pina coladat…noo oli hea


Isu täidetud šampinjonide järgi ei kustu vist iial, seekord sai üks suurem laar korraga tehtud. Ja lõkkel küpsetatuna maitsevad nad ikka kordades paremini :)

Jaaaa lõpetuseks üks väike katsetus ka

yummie yummie yummie

10. apr. 2014

Mida soojemaks ilmad lähevad, seda enam tekib isu “külmade toitude” järgi. Kuigi ma sööks meelsasti ka igasugust liha ja kartulit pigem külmana, siis kevad toob kaasa kergemate einete laine. Pluss värsked köögiviljad mmmmm. Igasuguseid maitsvaid salateid on ju nii kerge ise kokku miksida, katsetada erinevate kastmetega, kasutada värskeid maitsetaimi…

Vahepeal lootsin, et saan aknalauale panna kasvama basiiliku ja peterselli, mis on kaks mu lemmikut, aga kahjuks on mu kass vist ka taimetoitlane, sest näiteks potis oleva lehtsalati sõi ta ühe ööga lihtsalt ära. Või elab külmkapi taga salaja paar kitse. Niiet ise-kasvatamine hetkel kõne alla ei tule :D

Hiljuti tegime Kadiga ühe kiire kokkusaamise ja lõuna Kapriisis. Ma tegelikult olin päris mitut negatiivset kogemust selle koha kohta kuulnud, aga noh, tuleb kõik omal nahal järgi proovida. Lisaks oli seal nii mõnus vaateaken lastenurgaga/puuriga, kus Kaidul oli tegemist, kui me jutustasime ja sõime. Teenindus oli meeldiv ning kuigi rahvast oli palju, toodi söök kiirelt lauda. Tandoorikana salat oli lihtsalt imemaitsev, kanatükid nii mahlased ja suussulavad ning kastet oli palju.

Õhtul tegin suures salatihoos meile Kristjaniga õhtusöögiks kah salatit, seekord kana ja šampinjonidega. Nomnomnomnom. Kui saaks, siis sellest ainult toitukski.

Ükspäev võtsin kätte ja tegin ära ka krõbeda kana meekastmes. No tuli pea sama hea, kui kuskil hiinakas süües. Lihtsalt kõvasti odavam :D Teinekord tean, et võib kana veel rohkem krõbedamaks lasta ning kastet kohe hulgim teha. Järgisin SEDA retsepti. Ainult maitsestamiseks ma šerrit ei kasutanud ning hiljem meekastmes jäi ära austrikaste, mida ma poest ei leidnud, asendasin selle hoopis Teriyaki kastmega. Vähemalt minu arust maitses see midagi nii palju ei muutnud, et seda järgmine kordki kasutada ei võiks.

Ok, mul läks nüüd kõht täiega tühjaks ja ma pean veel pool tundi tööl passima :D