Browsing Tag

pildistan

sõpruse sild

29. dets. 2016

Enne, kui saab sellele aastale kriipsu peale tõmmata ning üks kokkuvõtlik postitus teha, tuleb vanad võlad klaarida. Ehk mul on paar pildikest jagamata, mis said juba tükk aega tagasi tehtud. Mul on päris kaua olnud mõttes teha üks fotoshoot  Sõpruse silla all. No see tunneliefekt, mis seal tekib, on lihtsalt ideaaalne! Samamoodi olen otsinud võimalusi, et pildistada kedagi teist peale Karini- lihtsalt selleks, et harjutada võõrastega ka kätt.

Gretat olen ma tahtnud kaamera ette püüda juba väga ammu. Aga kuna me oleme mõlemad töised ja asjalikud inimesed, oli päris raske seda üht kindlat aega leida. Lisaks muud faktorid, nagu näiteks vale ilm. Ka seda korda ei saa ma päris õnnestunuks lugeda, sest esiteks tahtsin ma rohkem sombusemat ja tumedamat ilma, päike aga siras taevas nagu homset poleks. Teiseks oli väljas niiiiiiiii külm, et lihtsalt ei kannatanud olla Gretal ilma jakita ja mul ilma kinnasteta (et kaameranuppu vajutada).

Kuna olime aga lõpuks ometi ajad kokku klapitanud, siis ikka üritasime midagi jäädvustada. Matsin oma algse idee kohe maha ja tegime lihtsalt prooviklõpse. Et näha, kuidas meil see koostöö sujub. Pool tundi kiiret pildistamist ja jooksime Eedenisse sooja. Et noh.. päris rahul ma nende piltidega pole, aga arvestades seda, et tingimused olid mitte nii ideaalsed, siis eks ma lepin :D Järgmine kord paremini!

 

Samaks päevaks oli mul kokku lepitud väike fotoshoot ka Kariniga- ei saa temast ikka üle ega ümber :D Me olime pikalt oodanud sellist päikeselist ilma, et pidime kohe võimalust kasutama.


Selleks ajaks, kui ma Gretaga lõpetasin ja Kariniga kokku sain, oli päike loomulikult kadunud ja hakkas vaikselt juba hämarduma. Aga mis seal ikka, kui sai end juba välja veetud, siis ikka põhjusega. Kariniga läksime Sõpruse silla peale, et seal mõned kiired klõpsud teha.


Sellesmõttes läks hästi, et kuigi valgust eriti ei olnud, oli see mõnusalt roosaka-oranži tooniga + Karin sai instasse uue pildi. Niiet success! Kui ma muidu mõtlesin, et uueks aastaks endale lubadusi ei anna, siis üks tuleb ikka ära- rohkem pildistada! Võõraid inimesi, katsetada erinevaid ideid, proovida erinevaid kaamerafunktsioone… No tõsiselt, tuleb mugavustsoonist välja tulla :D

üks postitus, palju pilte

4. veebr. 2016

Eile sain üle maailmapika aja Kariniga kokku. Me olime juba ammu rääkinud ühest pildistamisideest ja leidsime, et oleks aeg nagu ära teha. Läksime mu töökoha sviiti ja andsin aga fotokale valu. Esiteks tahtsin proovida tubastes tingimustes pildistamist, teiseks proovida natuke teistsugust stiili. Mulle väga meeldivad tsipa ülevalgustatud ja heledad-erksad pildid, seekord tahtsin teha midagi.. tumedamat, mürasemat, mitte-nii-teravat ja veidi udust.

Ühtlasi tahaksin hakata pildistama ka võõraid teisi inimesi, peale oma sõprade. Et kui Tartust tahate soodsat fotosessi, siis andke julgelt teada. Kuna ma päris tasuta ei taha omast vabast ajast tunde pildistada-järeltöötlust teha, siis mõtlesingi proovida nii, et maksaksite lõpptulemuse eest nii palju, kui ise seda heaks-õigeks peate :)

Aga kuna mul muud hetkel öelda polegi, siis pikka juttu ei tule. Vaadake parem pilte :)
(Okei, ma ei tea, mis mu WP-l täna lahti on, aga osad pildid on üleslaadimisega kõvasti kvaliteeti kaotanud, mida varem juhtunud pole..)

IMG_5729 IMG_5744
IMG_5757-2 IMG_5759 IMG_5764
IMG_5774 IMG_5780 IMG_5788
IMG_5793-2 IMG_5800 IMG_5805-2
IMG_5810 IMG_5811 IMG_5822-2 IMG_5851
IMG_5871 IMG_5938IMG_5951

sunday funday

27. jaan. 2016

Eelmisel pühapäeval võtsime end lõpuks ometi kätte ning läksime Väikesele Munamäele suusatama. “Läksime” all mõtlen loomulikult Märti ja Sixtenit ja viimase sugulast, sest ma ei tea, mis vägi mind mäe peale oleks saanud :D

IMG_5362-2IMG_5399
Ma olen üsna spordikauge inimene, aga kõige suurema kaarega on minust mööda läinud igasugused talvetegevused. Jah, ma võin küll uisutama minna, aga seda ka mossitades. See, et tegelikult uisutamine ise on äge tegevus ja konkreetselt seda tehes on mul lõbu laialt, ei mängi olulist rolli :D

IMG_5488IMG_5405
Eelmisel aastal kinkisin Märdile jõuludeks mäepileti + suusarendi. Siis suutis ta mu Kuutsekale minekuks ära moosida. Tõesti, oli päris tore mäest alla lasta, aga minul isiklikult oli kogu aeg suht hirm sees. Mulle ei meeldi ekstreemsused, kõrgus ega suusatamine… seega ma ei näegi põhjust, miks ma peaks vabatahtlikult end sellisesse olukorda asetama. Seda enam, et tegelikult mäe peal me koos ju ei suusata. Märt laseb omas tempos, mina omas (mis tähendas seda, et minu ühe liu ajal jõudis tema umbes kuus korda alla lasta :D)

IMG_5403IMG_5406
Igal juhul oli mul hea meel, et Teele ka kambas oli. Meile mõlemale seostus sõna “mäesuusatamine” miskipärast hoopis õdusas kohvikus istumise, tee joomise ja kamina paistel varvaste soojendamisega, sel ajal, kui kutid väljas külma käes lõbutsevad :D

IMG_5378
Mina tarisin ka fotoka kaasa, sest lootsin ilusaid maastikupilte saada… selle peale ei mõelnud, et kuidagi tuleb ju ka mäest üles saada. Päris mäe kõrvalt minna ei julenud (vangi sattumised, jutud-värgid), leidsime hoopis metsaraja. Kogu see põlvini lumes sumpamine ja üles rühkimine oli aga seda väärt. Vaade oli iiimeline! Siinkohal kiired tänusõnad Teelele, kes terve aeg külmetas, aga raja minuga siiski läbi tegi :)

IMG_5432IMG_5472IMG_5464
Päris tippu jõudes tuiskas aga lund ja tuul oli nii külm, et kaua olla ei kannatanud. Esimesed pildid saidki seetõttu väga hallid, sest lumesadu muutis vaate ühtlaselt sombuseks. Natukese aja pärast aga jäi sadu vähemaks ja sain paar paremat pildikest ka, kuigi mitte nii selget, kui oleks soovinud. Oleks muidugi vaate puhul midagi võimsamat tahtnud, aga noh, Otepää pole sama, mis Alpid :D

IMG_5442IMG_5450IMG_5485
Hoolimata sellest, et kohvik polnud niivõrd õdus kohvik kuivõrd suusalaenutuspunkt ja kamina ääres rippusid sajad laste kindad, oli ikka tore. Sai natuke värskes õhus viibida, pilte teha ja hiljem pitsat süüa. Loen seda päeva kordaläinuks :D

IMG_5491 IMG_5502IMG_5518

muuda hommikusöök magusamaks

16. dets. 2015

Mul on selline väike tava, et enne Märdi kooliminekut olen üritanud päeva vabana hoida. Et siis talle midagi head kokata ning koos mõnusalt aega veeta. Eriti nüüd, mil ta Tallinna asemel on Väike-Maarjas ning peab seal nädalavahetuse asemel lausa terve nädala olema.

Esmaspäeva hommikul tulin öisest vahetusest ning peas oli küpsenud ideaaaaaaalse hommikusöögi plaan. Kuigi ma olen üritanud töölt tulles hommikuti mitte süüa (sest nagunii lähen kohe magama), siis seekord sundisin end veidi tagant ning valmisid kohevad toorjuustu-pannkoogid ja ülimaitsev soolakaramellikaste.

IMG_4767
Mingit erilist retsepti siin ei ole. Pannkookide jaoks tegin taina nii, nagu kogu aeg (muna-jahu-piim-suhkur). Muutsin ainult seda, et piimaga koonerdasin ja lisasin umbes 50 grammi toorjuustu. Mikserdasin kõik paksuks nätskeks tainaks ja asusin praadima.

Soolakaramellikastme valmistusõpetuse leidsin Ragne blogistSee on niiiiii lihtne, tulemus aga niiiii maitsev. Et teha umbes pool purki kastet, läheb vaja:
50 g võid
100g fariinsuhkrut
1 dl rõõska koort
paar näpuotsatäit soola

IMG_4746
Sulata potis või ning lisa juurde ülejäänud komponendid. Sega, kuni kaste pakseneb. Kõik! Ma alguses olin natuke kahtleval seisukohal, sest kuidas saab miski nii lihtne olla? Lisaks ei meeldi mulle absoluutselt fariinsuhkru lõhn… aga kõik toimis.

IMG_4754
Kui kaste potis jääb vedelapoolsem, siis pole vaja muretseda- seistes see pakseneb (ja külmkapis olles veelgi). Tegu on küll lausa patuselt magusa maitsega, aga selle muudab huvitavamaks just soola mekk. Näiteks on üheks mu lemmikuks maapähklivõijäätis, mis samamoodi on soolaselt magus. See kaste maitseb sarnaselt!

Polnud midagi paremat, kui niristada sulakaramelli kuumade pannukate peale…ja siis kõik ära süüa!

IMG_4756

kui toidus on väge

25. nov. 2015

Ma olen siin varemgi rääkinud, et mu töised vahetused on päris pikad, töö ise on enamjaolt istuv ning sellist konkreetset aega söömiseks pole. Kuna ma pean suurema osa ajast retseptsioonilaua taga veetma, siis minu lahutamatuteks kaaslasteks on igasugused snäkid. Nii hea on ju sarjade vaatamise või lugemise ajal midagi head krõbistada.

IMG_4488

Poes on aga ääretult raske midagi maitsvat vahepalaks valida.  Krõpsud, minisaiakesed, küüslauguleivad, küpsised ja kommid olen välistanud, sest ega nad just eriti tervislikud pole. Värskeid puuvilju alati ei taha ning kuivatatud puuviljad-marjad on minu jaoks suur ei. Mulle lihtsalt ei meeldi nende maitse ning imelik konsistents :D Järele jäävad ainult pähklid, mis ka pikapeale ära tüütavad.

IMG_4524

Veidi aega tagasi sain Toiduväelt kastitäie nende toodetega. Sain ära proovida nii soolased toorsnäkid, maitseküllased marjarullid ning suussulavad beseemummud. Vähemalt on tükiks ajaks muretu, mida tööle kaasa võtta! Tegu on äärmiselt kasulike ja maitsvate vahepaladega, mis valmivad toortoiduna kuivatusmeetodil. Snäkkide seeria on välja töötanud toitumisnõustaja ning tooded on  ilma lisatud suhkruta, e-ainete vabad, muna-, gluteeni- ja piimavabad, 100% looduslikud ja sobivad veganitele. Soolaste snäkkide tootmisel on kasutatud palju köögivilju, ürte ja linaseemneid. Rullid sisaldavad ainult looduslikult esinevaid suhkruid. Toodetel on suur kiudainete sisaldus, mis annab täiskõhutunde pikaks ajaks. (info võetud kodulehelt).

IMG_4482

Soolaseid toorsnäkke on kolme sorti: tšilli, porgandi ja küüslauguga. Ma ütlen ausalt, et olen suur soolase fänn, pigem jätavad igasugused magusad asjad mind külmaks. Kui krõpsu näost sisse ajada ei taha, siis need gluteeni- ja e-ainete vabad snäkid on ideaalsed! Õhukesed seemnetega krõmpsuvad ampsud. Kui Märdi arust olid need küll head, aga natuke liiga maitsetud, siis mulle just meeldib, et tšillit või küüslauku pole üleliia, vaid ongi selline pigem mahe maik.

IMG_4525

Ütlen ausalt, et ega ma mingit suurt eeltööd nende toodete juures ei teinud, kuigi kodulehte uudistasin küll. Miskipärast jäi mul vahele see koht, kus kirjutatakse beseemummudest. Ma ei tea, miks ma kartsin, et leian pakist kuivatatud maasikad või mustsõstrad, aga suur oli mu üllatus, kui vastu vaatasid armsad beseed. Need pole üleliia magusad, sobivad hästi tee/kohvi kõrvale ja lihtsalt sulavad suus!

IMG_4476IMG_4478

Marjarullide puhul üllatusin (taaskord) meeldivalt. Nagu ma ülal mainisin, siis mulle üldse ei meeldi kuivatatud puuviljade konsistents, sest nad on hamba all nii …võehhh (väristasin õlgu). Seepärast arvasin, et äkki ei sobi mulle ka rullide olemus. Nende puhul on tegu aga nagu veidike kõvemate kummikommidega. Maitselt mõnusalt hapukad ja sellised.. üsna omapärased. Mitte halvas mõttes, aga sellega tuleb natuke harjuda, sest mina vähemalt pole midagi sellesarnast saanud.

IMG_4529
Mis mulle veel meeldib, on see, et pakendid on taassuletavad, mis ühelt poolt on väga mugav, teisalt väga kasulik. Nimelt valasin ma osad beseed ja marjarullid ilusale alusele, et pilte teha ja hiljem nendega maiustada. Mõned jäid tükiks ajaks lahtisena lauale ning õhtuks olid beseed kokkusulanud ja väga kleepuvaks muutunud, marjarullid jälle kaotasid oma maitse. Et jah, ilmselt ei tasu neid terveks päevaks kuskile vedelema jätta :D

IMG_4491

Igaljuhul olen mina Toiduväe toodetega küll rahul. Käsitööna hoole ja armastusega valmistatud, maitsvad ja kasulikud. Ideaalsed snäkid tööle :) Lõppu lisan veel paar pilti seeriast “Elu uudishimuliku kassiga”, ehk kui keeruline on toodete ülespildistamine, kui kaaslaseks on üks sinisilmne kassike :D

IMG_4527 IMG_4528