Browsing Tag

remondipoiss

kutsun virtuaalsele kohvile

15. dets. 2015

Päris tihti on nii, et mingid teatud teemad jõuavad blogijateni korraga. Näiteks on mitumitu blogijat korraga rasedad ja hiljem kasvatavad lapsi, järsku ostavad kõik korraga oma kodu ja/või teevad remonti.. Noh, viimaste seas olen ka mina :D

IMG_4768

Kui me selle korteri ostsime ja siia kolisime, tundus kõik niiiiii super.. ma üürisin varem Karlova linnaosas ahiküttega väikest korterit, mille vannituba oli koridoris- kõik, mis sellest veidigi parem oli, tundus juba kingitusena :D Uus eluase oli üsna heas korras. Ees olid uued aknad, elutoas-köögis laminaat maas, uuemapoolsem tapeet, laed värvitud (ja miskine uhke kaadervärk lakke ehitatud).. mure oli esialgu magamistoaga, mille pidime nullist üles ehitama. Laed, seinad, põrandad. Kui see sai tehtud, plaanisime küll köögi ette võtta… aga see on teada värk, et kui miski otseselt ei karju, siis inimene harjub. Harjusin ka mina. Jah, köök polnud üldse hubane, tööpinda/kapiruumi oli vähe, aga samas polnud see ka niiiii hull. Seega aeg muudkui libises mööda.

IMG_4780
Suvel hakkasime tõsisemalt remondist rääkima. Minu põhilisteks tagantlükkajateks olid teiste blogid, kes indu juurde andsid :D Ja siis ma mõtlesingi, et oleks aeg see käsile võtta. Kõige raskem oli minu jaoks otsustamine, millist kööki ma tahan. Ühest küljest meeldib mulle väga selline rustikaalne-ja-sassis-aga-kõik-omal-kohal kujundus. Teisalt ei salli ma üldse, et on palju üleliigseid asju ja tahaks võimalikult puhast, valget ja minimalistlikku värki.. Aga samas mulle jälle erinevad nipsasjakesed meeldivad.. Ehk nagu Britt naljaga küsis: “Elad ise oma elu raskeks?” :D

IMG_4868
Mul on väga väga kahju, et mul pole “enne”-pilte. Just sellest ajast, mil kolisime. Eelmised omanikud jätsid korraliku laga maha. Üks köögisein oli kollakasrohelist värvi, teine helesinine, mõlemad kohutavalt määrdunud, paar kapikest ja vana gaasipliit oli ka. Nii palju me köögis siiski muutsime, et tellisime ON24.ee‘st odavad köögikapid, mis on ikka väga hästi vastu pidanud.

IMG_4819IMG_4830
Pilte pole ka sellepärast, et mina alles rääkisin plaanist ja mõtlesin, et hakkame koos arutama ning paika panema, mis-kuidas-millal…jõudsin siis ükspäev öisest vahetusest koju ja Märdil juba pool kööki lammutatud :D Aga äkki mingi mulje siit saab, milline see ruum varem oli.

IMG_9705IMG_9706

Ma olen Märdi üle niiiiiiiii uhke! Kui sai selgeks, et köögimööbel läheks päris kopsaka summa maksma, siis ta lihtsalt võttis kätte ja tegi selle ise! Okei, see võttis kõvasti rohkem aega, meeletult palju vandumist ja haamri nurka viskamist, aga ma olen lõpptulemusega ülirahul. Loomulikult võiks ma viriseda natuke tema kilplaslike töömeetodite üle, kui ta pani uue mööbli raami keset kööki kokku ja siis avastas, et ops, oleks aeg hoops uus sein ehitada :D Aga las see jääda, ma olen oma köögi üle lihtsalt niiii rõõmus.

IMG_4806IMG_4866
Mis me siis tegime (“me” all pean silmas muidugi Märti)? Seina sisse said osad uued juhtmed veetud ja pistikupesad tekitatud, tagumine sein lõhuti maha ja ehitati uuesti üles. Pahteldamine-värvimine, uuesti värvimine. Uus köögimööbel, selle ehitamine-paigaldamine-köögitehnika sisse monteerimine. Riiulid seina, kiviplaadid seina, kapid uuesti seina. Elutoapoolse seina tapeedi mahakiskumine-uue panek, sinna riiul… ja vist ongi kõik. Okei, praegu see loetelu tundub niiiii lühike, võrreldes kogu tööga, mis alla sai pandud :D

IMG_4832
Arvake ära, kumb on Märdi tass? :D Ja neid sahtli käepidemeid sai kõva kolm kuud oodatud. Tellisime need Alist ja kuigi ma nendega ülirahul, siis see ootamine oli omaette katsumus. Ma juba nii tahtsin uuesti köögist blogida, aga just nende käepidemete pärast ei saanud :D Ma tegelikult tahtsin piltidega üldse valgemat aega oodata, aga ilmselt siis oleks ma jäänudki ootama. Seega kiire vabandus ette, kui pildid naaaatuke tumedad ja mürased on :) Selle luukerepeaga pildi tahtsin alguses maakaardi kohale panna, siis leidsin, et see väga enam ei sobiks. Nüüd ootab see riiulil aega, mil elutoa käsile võtame.

IMG_4821IMG_4824IMG_4841
Eelmisele omanikule mõeldes siis, ma ei tea, ta tundub vahepeal nii rumalana, omal ajal remonti tehes on mõnes asjas jubedat praaki teinud, mismõttu meie töö oli kordades raskem. Aga ühes asjas olen ma küll tänulik- nimelt korteriplaani ümberkujundamine. Varem oli see nagu tüüpiline korter- kinnine väike köök ja eraldi elutuba. Nüüd on tegu avatud köögi ja huvitava kaarega, mis muudab ruumi kohe avaramaks. Muidugi ei saa ta kogu au endale, sest näiteks vanasti tundus see köök mulle megakitsas, pärast uuenduskuuri aga nii mõnusalt lai. Samas jälle muutis ta ümberkujundamine mööbli leidmise megaraskeks, sest mõõdud olid päris imelikud. Just seetõttu otsustaski Märt, et targem on kõik ise teha.

IMG_4867IMG_4869
Selle kitsa seinaga oli veel see lugu, et esialgu oli plaanis ette võtta köögilaua-poolne sein, mis praegu on endiselt jubeda oranži katte all. Kuna see läheb aga sujuvalt elutuppa üle, on sellega natuke rohkem tööd (ja ma pole veel ära otsustanud, mis värvi ma seda teha tahan- kujutage piltidel ette sellist heledat hallikaslillat :D), võtsime hoopis selle ette. Riiuli asemel oli seal peenike laud, mis oli alatasa igasugust manti täis. Ma võisin iga hommik selle tühjaks teha ja õhtuks oli ikka kõik megalt segamini. Nii mugav oli sinna visata võtmeid, pliiatseid, rämpsposti, toppida kilekotte sahtlisse…

IMG_3324IMG_3330
Siis ma teadsingi, et eip, tuleb midagi ette võtta ja laua asemel kindlalt väike riiul, kuhu midagi muud ei mahu peale pisikese võtmetekausi :D

IMG_4790IMG_4798IMG_4882
Loomulikult on päris palju veel puudu, just dekoratiivesemete mõttes. Lisaks on vaja ära vahetada ülemiste kappide uksed. Otsustasime need kapid komplektist alles jätta, sest need on väga korralikud. Ja kuigi iseenesest värvilt sobiks nad töötasapinnaga hästi kokku, siis tahaks ikka, et need oleks sahtlidega ühte värvi.

IMG_4804

Nüüd ei jäägi muud üle, kui elada aastavahetus üle ning hakata vaikselt elutoaga tegelema. Kui rääkida arvudest, siis kogu nn. uuenduskuur läks maksma natuke üle 1200 euro. Selle sees on siis ka uus tehnika (kibu, pliit ja ahi. Külmkapi saime sugulaselt), uus sein, materjalid. Märt palus öelda, et tema töötasu selle sisse arvatud pole :D

Igaljuhul, selline väike tiir sai siis seekord mu köögipoolel tehtud. Ma väga loodan, et elutoa uuendus ei võta poolt aastat aega, aga samas mida ma ikka vingun- suurema osa tööst on teinud ära Märt, kes igal vabal hetkel nokitses ja meisterdas. Mina lihtsalt käisin ja hoidsin asju paigal või ulatasin mõõdulinti :D

IMG_9708

Baby on the way

24. nov. 2012

Üks mõnus tsill laupäev. Kodu on nagu laatsaret, sest vanad köögikapid on ära viimata ning uued seina panemata ja kõigele lisaks otsustas Märt vanades kappides olevad asjad lihtsalt põrandale laotada :D

Eile tööl mõtlesin ja lootsin küll, et koju tulles oleks KÕIK korras, aga noh, eks see ole samamoodi nagu magamistoa remondiga (ehk lubati kolme päevaga kõik ära teha, ja tegelikkuses on praegugi nipet-näpet teha). Aga ma ei kurda! Kõike polegi vaja kiirelt kätte saada.

Kuna köögis süüa teha ei saanud, võtsime Big Bang Theory uute osade kõrvale Royal Kebabist praed. Poleks kunagi arvanud, et kuskil saab Sirka praest midagi paremat olla. Aga näed siis. Royalis oli hind küll veits krõbedam, aga seal oli kaks ülihead kastet, mõnusad krõmpsud kartulilaastud ja see ülihea kebabikotlet! Mmmmm.

Täna ajasin Meriliiga juttu, piilusin aknast vilkuritega autosid ja ühe sõrmega meisterdan…üht asja :D Varsti on telekas “Walking dead” ja siis juba “Dawn of the dead”, niiet minu õhtu on sisustatud! Ma siin ikka vahepeal mõelnud, et miks mulle zombikad meeldivad… ja ma ei suuda välja mõelda, mis see põhjus võiks olla.

Ma mäletan, et kunagi mingi 7aastasena, kui isa sünkar oli ja lapsed võisid kaua üleval olla, tuli telekast “Elavate surnute öö” (ilmselt 90ndate oma), ja ma olin niiii…võlutud. Mõned aastad hiljem, kui seda telekas näitas, sättisin ennast saja snäkikausiga vanaema juurde, sest seal võisin nii kaua telekat vaadata, kui tahtsin. Ilmselgelt üksinda hakkas aga hirmus ning esimese 15 minutiga sai mu õudukaõhtu otsa :D

Aga nüüd… ma olen ära vaadanud vist kõik “…of the dead” remake-filmid, enamik nende originaale, kolmes eri variandis “Elavate surnute öö” (üks mul lausa dvd-na olemas, 3D prillidega ja puha..), sekka telesarjad, paroodiad-komöödiad, “Resident evil”-sari ja eraldiseisvaid zombikad. Noh, ja siis mõned raamatud ka :D No ei saa küll neist. KUIGI neis pole suurt sisu, nagu kummituslugude puhul. Puudub müstika või tõeliselt õudne hetk.. aga ikkkkkkagi. Ilmselt on asi kogu selles maailmalõpu-temaatikas.. Aga jah, kui kellelgi on mingi äge zombikas välja pakkuda, siis andke teada- ära tüdinem kogu aeg samade vaatamisest :)

Iigastahes, pealkirja juurde tulles, siis lõpuks sai üks oletus kinnitatud ja üks mu lemmikblogijaid ootab last. Ja noh, mulle üldse tundub, kuidas kõik mu ümber saavad muudkui lapsi, alustades sõprade/endiste klassiõdede/sugulaste ja lõpetades võõrastega, keda ma netis veits stalgin. Ja siis olen siin mina, kes istub diivanil, endal terve köök elutoa põrandal, ning ootab õhinal zombika algust :D

kitchenchicken

22. nov. 2012

Lõpuks saime uue köögimööbli ning praegusel hetkel meisterdab Märt kokku seda. Just sayin’.


Uskumatu, kas ma tõesti saan rohkem kui ÜHE kapi köögiasjade jaoks?
Ja kas ma tõesti ütlesin Märdile, et ma tahan GRANAADIST tööpinda?? :D

Üks valmis, üks veel ees

31. juuli 2012
Ühe toa remondiga oleme nüüd põhimõtteliselt ühelpool. Vaja oleks veel
vaid osta üks kummut, sest mu riided ei mahu kappi ära ja nii on meil
seina ääres endiselt suuured banaanikastid, ja üks väike riiul ei teeks
ka paha. Ja siis veel paar sisustuselementi, pluss laelamp…ning noh, ukse võiks ju ka tagasi ette panna..aga muidu on kõik korras, ausalt.

Magamistuba ei saanud küll selline, nagu ma vaimusilmas ette kujutasin,
aga ma olen siiski rohkem kui rahul. See oli ikka päris närvesööv aeg,
kui kogu elamine oli ühes toas ning põhimõtteliselt elutsesime kastide
otsas. Remont on ikka päris raske töö (räägin mina, kes ma valisin
ainult tapeeti ja natuke lihvisin seinu :D)

Meeldetuletuseks, milline oli tuba enne: