Browsing Tag

söögist-joogist

retsept: kondenspiimaga õunakook

4. nov. 2015

Viimasest postitusest on häbiväärselt palju aega möödunud ning selle vaikuse leevendamiseks mõtlesin siia lisada ühe väikese retseptikese.

Ma üldiselt väga tihti igasuguseid kooke ei küpseta, tavaliselt ainult tähtpäevadeks ja pidustusteks ja mul on sügav imetlus nende inimeste vastu, kes viitsivad täiesti tavalistel õhtutel näiteks pirukaid teha. Lihtsalt niisama! Võtsin siis minagi end käsile ja valmis sai üks maitsev kondenspiimaga õunakook.

IMG_3355-2
Retsepti järgi on kasutatud muretaignast põhja. Ma tegin seda ise esimest korda ja kuigi see tuli kokkuvõttes hea, oli see minu jaoks liiga kõva ja küpsisene. Järgmine kord tahaks proovida sama täidise jaoks midagi pehmemat.

Igaljuhul, põhja tegemise jaoks läheb vaja: 
150g toasooja võid
100g suhkur
1 muna
0,5 tl sool
0,5 tl küpsetuspulber
240g jahu

Sega omavahel kokku või, muna ja suhkur. Sega läbi ka sool, jahu ja küpsetuspulber ning lisa neile võisegu. Kui oled neist saanud munaputru meenutava massi, siis mätsi tainas omavahel batooniks kokku, mässi kile sisse ning aseta 30 minutiks külmkappi. Kui see aeg on möödas, suru tainas küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja ja külgedele laiali. Pane midagi raskuseks peale ning küpseta ahjus 220 kraadi juures seni, kuni põhi võtab kuldpruuni ilme. Kuna retseptis konkreetset aega öeldud ei olnud ja ma seda põhja tegin esimest korda, siis mul läks ta mitte niivõrd kuldpruuniks, kui… pruunikspruuniks :D

Täidise tegemiseks on vaja: 
5-6 väiksemat õuna
100g kohvikoort/vahukoort
100g kondenspiima
1 muna
kaneel

Koori, puhasta ja tükelda õunad kuubikuteks. Raputa neile ohtralt kaneeli ning sega natuke, et kõik õunad kaneelised oleks. Klopi lahti muna, lisa sinna kohvi- või vahukoor ja kondenspiim. Kui põhi on ahjust välja võetud, siis kõigepealt aseta sinna ühtlase kihina õunad ja peale vala kondenspiima-segu. Küpseta ahjus seni, kuni täidis on hangunud.

Kes on suurem magusasõber, võib kondenspiima rohkem panna (nagu mina). Lisaks tegin ma kiire šokolaadikreemi (vesivannil sulatatud tume šokolaad+20g võid+40g vahukoort), et seda hiljem koogile peale niristada. Läksin veidi hoogu ja lisasin ka kookoshelbeid, sest more is more!

Ühesõnaga, väga maitsev ja hea kook sai, kuigi mina eelistaksin järgmine kord seda teha veidi õhulisemas versioonis. Natuke liiga kõva tundus see põhi. Kuigi, järgmisel päeval oli kook isegi parem ja pehmem, kui kohe pärast ahjust võtmist!

Tuleb tõdeda, et tegelikult mulle selline random-küpsetamine väga meeldib.. ainus, mis mind takistab, on see, et keegi (ehk mina) peab pärast ju köögi ära koristama.. :D

IMG_3339


Retsept on pärit siit (link)

foodie-weekend

11. okt. 2015

Eile oli üle pika aja üks mõnusalt tegevusi (=söömist) täis päev. Kuskilt jäi mulle silma, et Taskus oli terve nädal rahvusköökide festival ning just laupäeval on seal suur toidupidu. Kuna ma kogu aeg virisen, et Tartus midagi ei toimu, siis ei saanud võimalust kasutamata jätta. Otsustasin tööl oldud unetu öö kiuste väsimust ignoreerida ning kutsusin Karini toidupidu uudistama.

IMG_2229IMG_2234
Noh.. natuke pettunud olime küll. Ma eeldasin nimest, et tegu ongi erinevate rahvusköökide tutvustamisega. Ja et kuulutati välja suur toidupidu, siis me mõlemad ootasimegi… mõnusat festivali, kus erinevad putkad-letid maailma köökide ja toitudega. Saime aga üsna kesise valikuga eestipärase laada. Esindatud olid erinevad juustud, suitsuvorstid ja -singid, koogid-küpsetised… Okei, Umami oli oma aasia maitsetega kohal, aga see oli ka üks vähestest lettidest, kus võis leida midagi eksootilisemat.

IMG_2226
Sellegipoolest otsustasime üritusest viimast võtta. Olles festivalimeeleolus ostsime natuke ülehinnatud õunu, mis olid kaetud sulašokolaadiga. Kui noormees meile näidiseid maitsta andis, olid need ülihead, pulga otsas olevad maiused nägid küll väga maitsvad välja, aga teostus jättis natuke soovida.

Nimelt olid õunad šokolaadikihi all koorimata ja üsna..kõvad. Mis tegi söömise kehvaks. Loogiline, et šokolaad muutub jälle tahkeks, kui see tükk aega seisab ja siis oligi olukord, kus selle kiht tuli hammustades õuna ümbert ära…ja siis pärast pidi lihtsalt paljast puuvilja näksima :D Aga vähemalt sai Karin ilusa instagrami-pildi, niiet all is good!

IMG_2224

Et kõhud jäid tühjaks, läksime Cookbooki lõunatama. Olime mõlemad seal esimest korda ja ma olen kogu aeg mööda minnes arvanud, et seal on hinnad röögatud. Tegelikult nii hull see siiski polnud, et võib aeg-ajalt seal käimist ikka lubada. Menüü oli isuäratav, sisustus ilus ja stiilne ning teenindaja meeldiv.

IMG_2236IMG_2238
Mina tellisin hiidkrevettidega kokteilisalati ja kuigi alguses olin natuke hämmastunud, et ports nii väike on, siis tegelikkuses sain kõhu väga täis. Lisaks oli see niiiii hea, eriti krevetid! Mõnusalt krõbedad ja õige pisut tšillised. Sobisid väga hästi kokku maasikate ja meloniga. Ainus, mis mulle salati koostistest nii väga ei meeldinud, oli greip. Minu maitse jaoks natuke liiga mõru. Karin tellis lõhepasta valge veini kastmes ning wow, kui hea lõhe seal oli!

IMG_2249IMG_2241
Olime seal kokku umbes poolteist tundi ja väga mõnus kvaliteetaeg oli. Jutustasime, naersime, nautisime head sööki ja kohvi ning lahkusime hea tujuga. Aitäh!

IMG_2257

Koju jõudes hakkasin juba õhtuks valmistuma. Nimelt oli plaanis sõpradega üks korralik filmiõhtu teha ning mul oli suuuuur kokkamistuhin peal. Seega võtsin menüüsse krõbedad kanapallid, seenepiruka ja magustoiduks brownied. Mul on päris kahju, et toitude valmimise ajaks oli väljas juba pime ja toas valgus nii kehv, et korralikke pilte ei saanud teha. #bloggersproblems ja #firstworldproblems :D Aga sellest hoolimata oli kõik väga maitsev.

IMG_2270
Krõbedate kanapallide retsepti leidsin väga ammu Eatyourselfskinny blogist. Umbes 30-40 pallikese valmistamiseks läheb vaja:
*u 800 g kanafileed
*üks pakk toorjuustu
*pool klaasi magusat tšillikastet (võib klaasi ka panna, oleneb maitsest :D)
*pool pakki riivjuustu

Hilisemaks paneerimiseks purustatud maisihelbeid, muna ja jahu.

IMG_2301
Valmistuskäik on lihtne, aga oi-kui-tüütu. Nimelt tuleb kanafilee ära praadida ja siis, kui see on jahtunud, see ära “purustada”. Mitte päris hakklihaks teha, aga noh.. pudiks. Ilmselt köögikombainiga on seda kerge teha, mul see imeasi aga puudub ja nii ma tegin kõik käsitsi. Lisa kanamassile toorjuust ning tšillikaste, sega kõik omavahel segamini ja lisa riivjuust. Mätsi saadud segust pallikesed, veereta jahus, siis munas ja lõpuks purustatud maisihelvestest. Mida purusemad helbed on, seda parem. Mul (jällegi köögikombaini puuduse tõttu) jäid osad tükid suuremad ja kukkusid hiljem lihtsalt ära.

IMG_2314
Nüüd pane kanapallid 175 kraadi juures umbes 25 minutiks ahju. Tulemus on nomnomnomn kui heaaa. Kõrvale sobivad igasugused dipikastmed.

IMG_2323

Seenepiruka (mille Erki seenepitsaks ristis) retsepti jaoks sain inspiratsiooni Jaanika blogist. Kuna ma normaalse suurusega suvikõrvitsat ei leidnud, siis asendasin selle sujuvalt hakklihaga :D Igaljuhul sai see äärmiselt maitsev, niiet aitäh, Jaanika :)

IMG_2303IMG_2342

Magustoiduks valmistasin, nagu öeldud, brownie‘sid. Retsept on pärit SIIT, ainult et kreeka pähklid asendasin india omadega. Jällegi, niiniii hea! Ma muidugi ei tea, milline see päris brownie olema peaks, sest ma pole neid kunagi varem teinud/söönud, aga kirjelduse järgi oli üsna sarnane. Pealt krõbe ja seest nätske. Oleks võinud ilmselt natuke veel nätskem olla, aga eks järgmine kord saab paremini.

IMG_2363
Siinkohal tahaks saata tänusõnad ka Karini poole teele, kes mulle nii piruka kui šokolaadimaiuse valmistamisel appi tuli. Ja kuigi mulle väga meeldis selline kokkamine, siis järgmine kord teen vist selliseid asju, mis saavad kiiremini valmis/mida saab ette teha, et ma ei peaks suuremat osa õhtust köögis veetma :D

IMG_2370

Filmidest vaatasime ära “The Cobbleri”, mis on Adam Sandleriga peaosas. Lugu on äärmiselt lihtne- mees on kingsepp, kes avastab, et võluõmblusmasinaga kingi parandades ja neid ise jalga pannes, muutub ta kingade omanikuks. Idee on super ja kõlab nagu hea komöödia? Vale vastus, sest see oli rohkem nagu draama + nalja sai vähe.

Mul oli igasuguseid teisi filme ka (näiteks “Walking deadi” paroodiafilm, mida keegi miskipärast näha ei tahtnud…), aga sujuvalt läksime youtube‘i üle ja veetsime hea mitu tundi täiesti suvaliste videote seltsis :D Vähemalt ei läinud peale “Vasaku jala reede”, sest noh.. see on film, mida oleme umbes üheksa korda näinud, aga uuesti vaatamine kõlab iga kord nii hea ideena :D

Igaljuhul oli üks äärmiselt tore õhtu, mida meenutavad ilmselt praeguseni hunnik nõusid köögikapil. Ma väga tahaks, et Märt peseks need enne ära, kui ma töölt koju jõuan, aga seda vist palju loodetud… Aga olgu, vesistan nüüd piltide peale suud ja vaatan ajaviiteks paar “Teen Wolfi” osa ära. Head nädalavahetuse lõppu! :)

IMG_2361

kohvik O Põltsamaal

24. juuni 2015

Mõni päev tagasi sattusime Märdiga Põltsamaalt läbi sõitma. Kuna kõhud olid tühjad, otsustasime soovituste peale Kohvik O‘st läbi käia. Esiteks olen ma natuke hämmastunud, kui ilus Põltsamaa on (ma pole seal kunagi käinud), teiseks olen hämmastunud, kui head me tellitud söögid olid.

Kohvik ise asub sellises..natuke mittemidagi ütlevas majas, alguses ei pannud tähelegi, et seal söögikoht oli, sest see tundus tavalise elumaja moodi olevat. Seest oli kõik aga mõnusalt hubane ja tagumine külg koos terrassiga avanes ilusasse parki. Asukoha poolest olen kahevahel. Ühelt poolt hea, et see asub kohe suure tänava ääres, ei ole (eriti võõrastel) palju seiklemist. Teisalt aga on terrassi ühel poolel istudes autotee kuidagi.. liiga lähedal.

Mulle hullult meeldib, kui söögikoht hoiab ühtset stiili või joont lõpuni välja, ka igasugustes detailides. Sellised boheemlaslikud iga-tool-eri-moodi kohad mulle ei istu. Kohvik O’s ei tundunud aga miski juhuslik või suvaline, domineerivaks detailiks oli musta värvi kasutus. Olgu selleks siis siseruumides olev sein, armsa sõnumiga sildid õlipudelikestel või teated seintel. Isegi salvrätid ning kastmekausikesed olid musta värvi ja läksid nõudega kokku! Tavaliselt ongi see, et suuremad asjad ja sisekujundus tehakse viimase peal hoolikalt ära ning toidunõud, söögiriistad ja sellised piiisikesed detailid jäävad unarusse.


Samamoodi oli äge, kuidas terrassi juures oli laste mänguväljak ning sinna kõrvale oli kahe puu vahele ka lauake toolidega asetatud. Päris hea mõte, sest nii said vanemad rahulikult võsukesi jälgida, samal ajal ise süüa ning samas ei jooksnud lapsed ema-isa juurde minnes teiste laudade vahel. Win-win.

Söögist rääkides, siis Märt tellis endale parmesanikana prae. Natuke mekkisin ta taldrikust üleküpsetatud kartuleid ning need olid niiiii head, et ma olin korraks päris kade. Ausalt, kui keegi teab, kuidas täpselt selliseid teha, siis olen üks suur kõrv!


Endale võtsin Verdure salati kanaga, mis ületas igasuguseid ootusi. Olen märganud, et tavaliselt tuuakse salatina taldrikutäis “maltsa”, mille sees natuke tomatit, kurki, paprikat ja ehk veel mõni lisand. Seekord oli mu taldrikus esindatud aga kõike- šampinjonid, tomat, kurk, paprika, sibul, türgi oad, suhkruherned, suvikõrvits, porgand ja raudselt midagi veel..

Mulle meeldis, et köögiviljad olid mõnusalt krõmpsuvaks jäetud, sest kui on midagi, mida ma ei salli, siis on need lödid porgandid :D Ainus väike “viga”, mille võiks välja tuua, on see, et mõned tükid olid natuke liiga suured ja kohmakad. Aga see ilmselt mu enda mugavuse viga, sest ma ei viitsinud nuga kasutada :D

Mina tahaks igal juhul sinna ainuüksi nende kartulite pärast tagasi minna ja see salat oli ka üle pika aja üks parimaid, mida saanud olen. Sellega suudab võistelda ilmselt ainult Kapriisi tandoorikana salat. Kahju ainult, et Põltsamaa nii kaugel on ja sinna üldse ei satu.. Minu poolt küll thumbs up!

Esimest korda midagi uut

9. sept. 2014

When was the last time you did something for the first time? Mina näiteks tegin täna esimest korda sushit. Etteruttavalt öeldes, siis väga maitsev oli!

Enne sushitegu käisime Märdiga Lõunakeskuses ringi ning hakkas kohutavalt Aasia köögi järgi isutama, pole ka ime- enamik toidukohtatest on seal just idamaiste juurtega. Meie valituks osutus Chopstix, mida ma Tallinnas olles olin juba külastanud ning siis oli kogemus hea.

Ma ei tea, kas ma olin täna eriliselt vinguvas tujus, aga ma leidsin kõike, mille üle viriseda :D Alustades sellest, et lambipirnid “värelesid” ja tekitasid peavalu, lõpetades söögiga. Okei, esimene mure sai kiirelt lahendatud, aga teine…

Ma päris täpselt Tallinna Chopstixi hindu ei mäleta, aga mulle kuidagi tundus, et Tartu oma on kallim :D Kuigi ma tahtsin võtta endale kevadrulle, lasin Märdil end ära rääkida ja võtsime kaks päevapakkumist (lambaliha bambusvõrsetega ja magushapu sealiha). Mina muidugi lootsin, et tuuakse need lauda nagu igal pool mujal- eraldi anumates. Aga noh, toodigi päevapraena. Suuuur ports riisi ja siis kaste kõrval. Iseenesest pole sellel variandil kah viga midagi, aga ma oleks eelistanud ise oma portsjoni suurust määrata. Noh, LCHF-toitumine ja puha (üldsegi, mida selle toitumise järgijad väljas olles söövad? Ainult salatit? :D).

Kõige pettunum olingi ma söögis. Riis oli natuke maitsetu ning mu magushaput sealiha oli täpselt KAKS tükki kastme sees. Ülejäänu moodustasid hiiglaslikud porganditükid. Ausalt, mu kaste oli kaks sealihatükki + 4-5 cm pikkused paksud porgandid. Noh ok, kõhu sai enam-vähem täis.

Terve päev otsa isutas aga sushi järgi, kaalusime küll üht, küll teist kaasaostmiskohta, aga lõpuks sundis Märt mind Maksimarketist materjali ostma ja ise tegema :D Sellessuhtes oli see hea, sest KÕIK sushivalmistamiseks vajalikud asjad olid säästukaardiga pea poole soodsamad. Jess!

Kartsin alguses küll veidi, et pärast keeran kõik nässu ja tegevuskäik on megaraske, aga lugesin SELLE õpetuse läbi. Korralikult puust ja punaseks valmistuskäik ette tehtud. Veidi nihu läks ainult see, et täidist sai natuke vähe (ja riisi tsipa-tsipa palju), aga eks järgmine kord olen juba targem. Mis kõige tähtsam- see isetehtud sushi maitses täpselt nii nagu peab, nagu “päris” :D

Tahtsime küll ühe rulli täidist lõhega teha, aga lõppkokkuvõttes otsustasime ikka kurk-toorjuust-krevett ja paprika-toorjuust-krevett kombode kasuks. Mmm nomnomnom.

Foodie

18. aug. 2014

Olin plaaninud küll põhjalikumat postitust mõnusast nädalavahetusest, mis sai veedetud Haanja metsade vahel ning korraks ka Lätis, aga ma olen niiii väsinud. Mõtlesin, et on hea idee rattaga maale, Õvile, vändata (ja tagasi ka muidugi). Üks ots oli veidi üle 15 kilomeetri. Muidu poleks hullu olnud, aga tagasi linna sõites oli pea kolmveerand maast suur tuul otse vastu ja ma ausalt vahepeal mõtlesin, et hoolimata suurest pedaalide sõtkumisest ma jään lihtsalt seisma. Koju jõudmine polnud kah mingi kergendus, sest ma pidin viiendale korrusele ronima… kuuendale, kui arvestada ka keldrit, kuhu ma ratta ära viisin :D Et siis kokkuvõtte asemel tuleb üks väike postitus paljude (peamiselt toidu)piltide ja paari retseptiga.

Alustan söögipostitust lindudest… Okei, neid toonekurgi me küll ära ei söönud, aga vaadata on nad ilusad küll. Kuigi pesa on neil naabertalus, siis päevad läbi tsillimas käivad nad Märdi vanaema katusel. Lubage tutvustada, Henri ja Matilda :D

 Lisaks toonekurgedele on Märdi maal ka tonnides päevalille-tasse


Näitan ketšupisüdameid hommikusöögile joonistades oma suurt armastust

Üks äärmiselt maitsev kreveti-seenevokk
Selle imehea voki valmistamiseks (u neljale sööjale) läheb vaja:
1 suur paprika
1 pakk šampinjone (ma päris kõiki sisse siiski ei pannud, tegin täidetud seeni hoopis voki kõrvale)
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
1 pakk külmutatud köögivilju
1 pakk suitsupeekonit
u 200 grammi külmutatud-kooritud krevette (võib julgelt rohkem panna, ma unustasin ära, et nad tõmbuvad küpsetades kokku :D)
oma maitse järgi tomati-tšillikastet
paar spl sojakastet
ja peotäis kirsstomateid

Valmistuskäik on väga lihtne: haki ära sibul, paprika, šampinjonid, küüslauk ja lõika-rebi suitsupeekon ribadeks. Prae sibul, paprika ja seened. Veidi aja pärast lisa küüslauk, külmutatud köögiviljad ja peekon. Kui köögiviljad on mõnusad krõmpsuvad-pehmed, lisa krevetid. Kes soovib mahedamat tulemust, siis sellest piisab. Mina tegin juurde vürtsika kastme, ehk lisasin tomati-tšillikastet, veidi sojakastet ja natuke ketšupit. Serveerides lisasin juurde pooleks lõigatud kirsstomateid. Maitsestamiseks kasutasin sidrunipipart, rosmariini ja basiilikut. Nomnomnom.

 

Teiseks retseptiks on ahjus küpsetatud suvikõrvitsaviilud, mis viivad keele alla! 
Vaja läheb suvikõrvitsat, oma äranägemise järgi maitseaineid, -taimi ja kõrvale näiteks kodujuustu-tomatisalatit. Mina tegin austri-, tšilli- ja sojakastmest kõigepealt marinaadi, kastsin u poole cm paksuseks lõigatud viilud mõlemalt poolt kastme sisse ja siis ahjuplaadile. Maitsestasin küüslaugu, sidrunipipra, basiiliku ja rosmariiniga, hiljem lisasin veidi juustu. Peale sobib väga hästi ka värske petersell.

Mina panin viilude alla ka ema tehtud sooja tomati-sibula”möginat”. Ma täpselt ei mäleta, kuidas selle tegemine käis, aga noh, ega see väga raske pole :D Pannil praed sibula-küüslaugu, lisad tomatit, tšillikastet (tema tegi ketšupi-tomatikastme ja lisas tšillipastat). Mingil ajal lisas ta veidi koorega segatud jahu, et asi tummisem tuleks… aga saab ilmselt ka selleta. Igastahes, kokkuvõttes tuli tegelikult üks mõnusalt kerge ja maitsev roog, väikse vürtsika kõrvalmaitsega.

Praemuna hommikusöögiks on igapäevane asi, täna proovisin üle pika aja poolvedelaks keedetud muna, nomnom!


Lihtsalt niiiii super, kui on olemas koht, kust saab alati kaasa peotäie värskeid maitsetaimi…


Üle pika aja sai laupäeva-õhtu tähistamiseks joodud pina coladat…noo oli hea


Isu täidetud šampinjonide järgi ei kustu vist iial, seekord sai üks suurem laar korraga tehtud. Ja lõkkel küpsetatuna maitsevad nad ikka kordades paremini :)

Jaaaa lõpetuseks üks väike katsetus ka