Browsing Tag

sünnipäev

30 is the new 20

16. juuli 2020

Nagu mul ikka kombeks, siis jõuan blogisse sündmustest kirjutama alles kaks kuud hiljem, miks siis seegi kord traditsiooni murda, eks. Eelmisel korral kirjutasin oma hirmudest ja endiselt on natuke kõhe mõelda, et ma olen juba 30 ja peaks nagu selline asjalik täiskasvanu olema. Agaaa elu läheb täpselt samamoodi edasi nagu siis, kui olin 29 ning üleöö ma peast halliks või kortsuliseks ka ei läinud. Niiet all good :D

Kes mind tunneb, see ilmselt ka teab, et mulle jubedalt meeldib üritusi korraldada. Mul selle jaoks lausa eraldi märkmik, kuhu ma kirjutan kõik ideed, kritseldan dekoratsioone ja ruumiplaane, kuhu-mida-riputada. Ilmselt ei tule siis ka üllatusena, et oma 30. sünnipäevapidu hakkasin ma planeerima umbes.. eelmise aasta detsembris :D Kujutan ette, et ajasin Kadi juba natuke hulluks, kui iga paari päeva tagant oma ideedega tulin ning siis ta mulle meelde pidi tuletama, et kle puhka jalga, maikuu on poole aasta kaugusel :D

Kahjuks tõmbas vana hea Koroona mu plaanidele jämeda kriipsu peale. Isegi kui mu sünnipäeva ajaks oli eriolukord lõpetatud, siis üldse ei kippunud suuremat üritust rahvamassiga tegema. Seda enam, et peole oleksin oodanud ka oma vanemaid sugulasi. Olin juba üsna õnnetu ja mõtlesin, et okeii.. ma siis ei tee üldse midagi. Kutsun Kadi veinile ja olemas..

Jõudsin umbes neli korda uusi plaane teha, kui tulin ideele, et kutsun Pullijärve kamba kokku ja lähme avastame mõnd muud RMK maja. Idee oli hea, aga siis selgus, et RMK pikendab aega, mil maju välja ei rendita. Olin jälllle alguses tagasi, kui meenus koht, kus oma Kaitseliidu malevkonnaga käisime suvepäevi pidamas – Trepimägi.

Ühel meie liikmel on seal vana suvila, mis ammusel ajal oli a’la pioneerilaagrina kasutusel. Koht on niii hea asukohaga (otse Võrtsu kaldal), metsa sees ja eraldatud, supermõnus ja väga audentne. Sealt ka teemapidu: 90ndate suvilabražnik.

Neljakesi pakkisime end kokku juba reedel pärast tööd ning võtsime suuna Trepimäele. Meid võttis vastu mahe õhtu ja teadmine, et terve nädalavahetus on puhkuuuus!

Esimene õhtu oligi mõnus tsill. Üritasime kõik töönädala selja taha jätta ja häälestada end puhkuselainele. Avasime shampad, tegime kerge grilli, vessutasime ja nautisime õhtut.

Teine päev oli sellesmõttes hea, et ei pidanud kuskile kiirustama. Poisid läksid kanuuga Võrtsule, me lebotasime võrkkiikedes, tegime süüa ja üle pika aja oli lihtsalt aega logeleda. Kuigi alguses kahtlesin, kas minna juba reedel kohale, siis see oli igati õige mõte. Muidu on ikka nii, et päev läheb kiirelt ettevalmistusteks ja peoks, järgmine päev juba korista ja sõida koju. Nüüd oli aega nautida ja rahulikult võtta.

Õhtu poole liitusid ka teised. Seda pean küll ütlema, et kõik läksid kenasti stiilikaga kaasa. Eriti vaprad olid muidugi mehed, kes endale ajastutruud vuntsid ette kasvatasid. Ilmaga vedas korralikult, kuigi tuul oli veidi jahe. Saime terve aeg väljas olla.. no välja arvatud need korrad, kui läksime kaminaruumi tantsu lööma.

Mina (nagu ikka) jätsin kostüümi otsimise eelviimasele õhtule ning läksin peiksi maakodus lakka kotte lammutama. Sealt leidis ikka korralikke aardeid, muuhulgas ehtsad kasukad, lambanahast vestid, Armani teksad… :D Lõpuks haarasin kaasa peiksi ema kunagise kleidi ja peale viskasin oma ema teksatagi. Kerge vahvlilokk ka sisse ja pidu võis alata!

Kuna enne pidu sõrmed sügelesid ja tahtsin midagi teha, siis meisterdasin kaasa hiiglasuure baari-sildi, mis tuli hoopis teisiti välja, kui ma ette kujutasin. Ja noh, selle tegemisel oli kordades rohkem rõõmu, kui pärast peol :D Aga ometi ei saanud seda koju ka jätta :D

Juba alguses mõtlesin, et ei taha hakata suure kokkamisega vaeva nägema. Tavaline on see, et laud on lookas ning lõpuks jääb enamik järele. Eriti kui on väliüritus, vahepeal kalastamine ja saunaskäik ehk pole nii pika laua taga istumist. Kuigi üritasin sel korral mitte liialdada, siis hommikuks oli allesjäänud asju ikka omajagu. Segasin kokku ka kaks ämbritäit mohhiitot. Alguses vaatasin küll, et pähh, neist ei saagi midagi…aga andis ikka juua küll :D

Sahvrist leidsime ka vanaaegsed serveerimisnõud, paksust klaasist kausid ning pitsid.. Kui kõik need lauale said, tuli natuke nostalgia peale küll.

Õhtu oli mõnus ja inimesed head, mida veel tahta :)

Selle bražnikuga ma muidugi ei piirdunud, lisaks suuremale sünkarile tähistasin 30ndat õigel päeval Kadiga, peiksi perega ning siis juuni alguses tegin grillpeo sugulastele :D Nagu Kadi tabavalt mainis, siis mu sünnipäev oli nagu koerte pulm, mis kestis kuu aega. Õnneks oli ka juunis ülimõnus õhtu. Sai grillida, nalja teha ja hiljem panime suure, jaanipäeva-väärilise lõkke põlema. Võib vist öelda küll, et see 30 tuli korralikult :D

veerandsada

21. mai 2015

Oooeh, leidsin lõpuks aega see blogger lahti võtta ja sünnipäevast natuke kirjutada. Praegu on peost torkivaks meeldetuletuseks palavik, valus köha ja nohu. Noh, ja öised 39-kraadised palavikud. Võib vist öelda, et pidu oli korralik :D


Veel enne, kui ma selle megapika postituse valmis teen, tahaks ma SUURE AITÄHI saata Kadi poole teele! Ausalt, pole olemas parimat sõbrannat ja nii head inimest, kui seda on tema. Kõigepealt majutas ta mu reede õhtul enda juurde ööseks ja järgmisel päeval aitas mul valmistada (eehk tegi ise) pitsat, kringlit, võileivatorti, salatit.. Kui ma oleks üksi olnud, siis meisterdaks ma ilmselt tänaseni muffineid. Siis sõidutas ta kogu mu tavaari peopaika, aitas seda kaunistada ning seal söökidega mässata… Ja lisaks kõigele eelnimetatule tuli mu õigel sünnipäeval töö juurde Kadi saadetud kuller, kes tõi mulle lillekimbu ja šokolaadi. Lihtsalt sõnatu!!



Iiigastahes.. peo pidasin Tatra Puhkemajas ning mu suurimaks mureallikaks oli ilm. Alguses plaanisin kutsuda ainult sõbrad, kes oleks vihma korral lahedasti ka sisse mahtunud, isa oli aga maru kurb, et tema ei saagi peole. Mõtlesin siis, et mitu korda ma ikka 25 saan ning kutsusin sugulased ka. Kuna nüüd oli külalisi rohkem, siis tahtsingi ma teha sellist.. välipidu. Õnnneks vihma ei sadanud ning õhtuks oli ka tugev tuul vaibunud.

Enda poolt viisin peopaika tugitoolid ja ühe laua, millest tegin sellise mõnusa vesipiibunurga. Üles riputasin värvilised tulukesed, lipud ja hiina laternad. Olin ettenägelik ja tellisin ebayst kõik sellised, mis töötaksid patareidega. Tulemus jäi ilus! Ainus väike miinus oli see, et ma oleks pidanud natuke rohkem muusikale tähelepanu osutama, pikema playlisti tegema ning oma kõlarid kaasa vedama. Seal oli küll muusikakeskus olemas, aga oleks tahtnud veidi kõvemat häält :D



Ja nagu tavaliselt, siis kõige valmissaamisega oli nii palju tegemist, et enda välimuse peale ei jõudnudki eriti mõelda. Küüned jäid lakkimata ja hea, et juuksedki korra kammitud sain :D


Mingeid mänge ma teha ei viitsinud, selle asemel olid photopropsid, instagrami-raam, ühekordsed fotoaparaadid (mille peangi ilmutusse viima) ja kleebitavad karvased vuntsid.



Pidu ise oli ülisuper! Ma olen selline inimene, kes väsib üsna kiiresti ega viitsi kaua üleval olla, kelle jaoks peod veeeeenivad. Seda suurem oli mu imestus, kui üks hetk vaatasin kella ja ohhoo- juba neli hommikul :D Et jah, läks isegi liiga kiirelt see pralle.




Insta-raam oli muidugi terve peo vältel päris popp. Ma vahepeal mõtlesin, et ei viitsi sellega tegeleda ja jätsin printimise-kleepimise viimasele hetkele, aga väga hea, et ikka võtsin nõuks mõte teoks teha :D

Mõned mälestusväärsemad hetked:
-mind tõsteti tugitooliga 25 korda õhku!! Karjusin terve aeg. Hirmust ja õnnest.
-tahtsime Teelega vesiratta tiigi peale viia, aga Teele kukkus selg ees, täies pikkuses, vette :D:D
-Märt lõi Teelel külakuhja tegemise ajal peaga nina veriseks, mis korraks ehmatas päris ära, aga siis olid kõik põrandal pikali ja naersid :D


-tegime saunas šampusedušši. Ja veranda peal. Ja õues.
-pärast sauna kastsid poisid end taaaasakesi tiiki, mina ikka täie jooksuga karmauhh sisse. Ütleme  nii, et tänane köha on heaks meenutuseks :D
-udu sees rätiku ja insta-raamiga photoshoot.. miks??
-miskipärast tuli keegi mõttele verandal kõhuli olla ja pilte teha.. miks??

-see tavapärane heart-to-heart jutuajamine varahommikul. Varbad tiiki ning udusse mattunud purre it is.

Sain mõned tunnid isegi magada ning nägin unes, kuidas ma olin alumise korruse ilusasti ära koristanud. Ärkasin ehmatusega aga selle peale, kui keegi kõrvalttoast teatas, et “Ärge alla minge, seal on haige LÄBUU”. Koristamine läks õnneks kiirelt, sest poisid tegid terve aeg nalja (ja natuke aitasid ka).

Lõpuks tulid Siiri ning Kristjan järgi ning mahutasin kogu tavaari kahte autosse. Oma sünnipäevanädalavahetuse lõpetasime meil kodus, juues Vana Tallinna koorelikööri ja vaadates mitu head tundi Võsapesti ning Politseikroonika helgemaid palu. Iluuus!

Nats on kahju, et ma ei saanud kellegagi piisavalt palju suhelda, et lihtsalt istun maha ja räägin, sest pidevalt oli ringi jooksmist. Ma tõesti loodan, et kõigile kohaolnutele pidu meeldis ning et neil oli lõbus!

Esmaspäeval, kui ma päriselt sain 25, tõi Märt mulle voodisse kohvi, 25 säbrulist helelillat tulpi ning Photopointi kinkekaardi. Liites siia juurde tema vanematelt saadud kinkekaardi, siis mul on tunne, et mind on ootamas üks natuke ilusam objektiiv.

Kuigi ma olen tänulik ja rõõmus iga saadud kingi üle (nii palju lilli!!!!!!), siis tahaks eraldi välja tuua Teele, kes mu suureks jahmatuseks kinkis mulle lisaks muudele asjadele ka Chaneli huulepulga. Nagu wow! Kõige lõbusama kingi alla läheb aga kindlasti Kadi, Juhani ja Mäidu toodud kast naeltega… nii sõna otseses, kui kaudses mõttes :D

Oh, jah. Võin öelda, et kogu see eelnev paanitsemine ja muretsemine oli täiega kõike väärt. Kuigi ma nüüd tükk aega ei taha ühtki sünnipäeva nii suurelt ette võtta, siis see veerandsada tuli küll tralli ja naeruga! AITÄH kõigile, kes võtsid vaevaks kohale tulla :)