Browsing Tag

Tartu söögikohad

datenight @ Aparaat

5. apr. 2016

Märt veedab selle nädala koolis ning mul on tavaks saanud talle äramineku eelsel õhtul midagi head kokata. Eile hommikul lõpetasin ma aga 24tunnise vahetuse ja ma ei viitsinud isegi külmkapi ust avama minna. Nii palju mõnusam oli diivanil teki sees lebotada ja “My kitchen rules’i” vaadata (ja samal ajal nälga tunda :D). Otsustasime siis, et läheme hoopis välja sööma ning valitud kohaks osutus APARAAT.

Alustasime kõike muidugi blogijate põhilausega: “Kle, oot, tee must paar pilti ka, enne kui läheme.” Märt truult muudkui klõpsis, aga seda unustas ütlemata, et mu seelikuosa oli mööda jalga üles roninud :D Nii et nendel piltidel tuli appi sõber “crop-and-save”.

IMG_6615IMG_6599
Aparaat asub Tartu uues loomelinnakus, vanas aparaaditehases. Väljast näeb see koht üsna lohutamatu ja uberik välja, aga eks see olegi üks võludest. Käisime seal esimest korda märtsi alguses, pärast vilistlaste mänge ning juba siis jäi arvamus positiivne. Pealinnatšikk Teele teadis rääkida, et üldmuljelt on kogu Aparaaditehase piirkond umbes sama, mis Telliskivi loomelinnak Tallinnas. Mis mul muud üle jääb, kui teda uskuda :D

IMG_6628IMG_6631
Minul on juba ammu olnud huvi ära proovida veiseliha tartar, mis Aparaadis ilusasti menüüs olemas on. Ma kujutasin seda maitset kuidagi teistmoodi ette ja suurim kartus oli, et äkki hakkab väga vastu. Endalegi üllatuseks oli kõik aga maitsev! Vutimuna-veiseliha-kastme kombo lausa sulas suus. Mul muidugi pole millegagi seda maitseelamust võrrelda, aga esimese korra kohta jäin rohkemgi kui rahule. Ainult rohelisi salatilehti oleks võinud veidi vähem olla :D

IMG_66341
Pearoaks tellis Märt rebitud sealihaga burgeri ja mina kikerherne kotletid kartulipüree ning paprikakastmega. Märt võttis sama burksi ka eelmine kord, kui käisime- seega talle vist meeldis. Maitsesin seda liha ise ka ja no tõesti- ülihea! Muu seal vahel oli üsna tavapärane, võrreldes näiteks Gustav Gastro Cafe omaga, kus oli rohkem maitseid. Samas liha oli Aparaadis parem. Burgeri juurde kuulusid ka kartulilootsikud, mida oli täpselt kolm. Alguses mõtlesin küll, et niii vähe, aga samas ütles Märt, et kõhu saab väga täis ning neist täitsa piisab.

IMG_6639
Kikerhernest valmistatud asju pole ma eriti söönud, seega ootasin oma rooga põnevusega. Ja päris hea oli, mõnusalt krõbe paneering ja pehme sisu. Kotletid olid üsna suured, mistõttu hakkas see kikerherne maitse viimaks kõigest üle käima. Aga see polnud konkreetselt halb, lihtsalt lõpus varjutas natuke teisi maitseid. Kartulipüree polnud nii soolane, kui mulle oleks meeldinud, aga siiski hea. Ja samas paprikakaste viis keele alla!

IMG_6645

Eelmine kord tellisin ma kanafilee võis praetud nuikapsa ja porgandi, kartuli-kanepiseemne tambi ning seenekastmega ja see oli IMELINE!! Kanafilee oli küll üsna pisike, aga kõik muu seal taldrikul tegi selle kuhjaga tasa! Vot see oli maitseelamus igast suutäiest! Kuigi kikerherne kotletid olid väga head, siis seda eelmist rooga see üle ei trumbanud.

Teenindus on mõlemal korral olnud super! Veidi familiaarne, aga mulle meeldibki see rohkem, kui tuima näoga ettekandjad, kes toovad taldriku ette-viivad minema ja kõik. Ma ei peagi silmas, et peab laskuma pikka vestlusesse, aga paar muud sõna lisaks “Olete otsustanud?” on alati teretulnud.

Aparaat on selline… väga mõnus ja tšill koht. Kõrge lae, telliskivi-seinte ja rustikaalse muljega. Menüü on mitmekesine ning hinnad taskukohased. Kuna seal nii palju huvitavaid roogi, siis see ei jäänud kindlasti mu viimaseks külastuskorraks :)

IMG_6649

Neljapäev on kalapäev!

10. aug. 2014

Viis aastat! 5 a a s t a t! Just nii kaua oleme Märdiga koos olnud ja üksteist pisarateni nii naerma kui närvi ajanud. Viis aastat, mis on läinud nii kiiresti, et ei ole jõudnud järgegi pidada. Mitu korda pidin aastad-kuud üle lugema, enne kui tõdesin, et jep, tuli ära viiekas, minijuubel.

Mis oleks tähtpäeva postitus ilma aastatetaguse pildita? 

Vahel ma ikka mõtlen, kui erinevad inimesed me oleme- tema poolt sport, minu poolt viitsimatus ja spordisallimatus, tema elu jooksul loetud kaks raamatut vs minu kirg lugemise vastu- , aga samas ei ole miski takistuseks saanud, oleme õppinud elama üksteise kiiksude, käitumise ja tavadega, neid omavahel ühildanud ja kokku sulatanud, et eluke ikka sujuks. Sarnasusi on meil ka palju, aga kahjuks on ühised just sellised jooned, mis mis üksteist ei rikasta. :D Näiteks sõnnidele iseloomulik jonnakus, põikpäisus ja tõsiasi, et meil mõlemal peab alati õigus olema. Me oleme niii palju täiesti tühiasjade üle vaielnud, sest kumbki ei anna järele ega tunnista teisele, et ok jah, seekord teadsid sina nats rohkem, kui mina :D

Aga hea on teada, et põhiasjad, mis tegelikult loevad, on meil ühised. Me mõlemad väärtustame perekonda, traditsioone ja üksteist. Kuigi elu pole alati nii roosiline ja super, on ka meil erimeelsusi, vääritimõistmist ja nägelusi, oleme alati leidnud ühise tee ning saanud koos muredest võitu, sest lõppkokkuvõttes tahame ju mõlemad sama- rajada kahekesi ühine elu ning saada koos hallipäisteks vanuriteks. Mul on nii hea meel, et ma võin igas asjas Märdi peale kindel olla, et ma tean, et tema näol on mul olemas kindel kalju, kuhu toetuda ning keda usaldada…noh, põhimõtteliselt kõigega.

Läks nüüd pikaks see sissejuhatav lõik, aga tahtsin jõuda selleni, et aastapäeva puhul viis Märt mind välja sööma. Kuna see sündmus oli natuke nagu rohkem tähistamisväärt, tahtsime minna kuskile, kus pole varem käinud ja mis on selline…veidi korralikum koht. Mõtted liikusid mereandide suunas ning valituks osutus Tartu kesklinnas asuv kalarestoran Neljapäev.

Kui me sisse astusime oli kõik nii vaikne ja uhke. Saal oli tühi, lauad ilusasti kaetud ja mis seal salata, veidi ebalev tunne oli küll, sest ma väga sellistes uhkemates kohtades söömas pole käinud. Mulle väga meeldis Neljapäeva sisekujundus ja dekoratiivsed elemendid laudadel. Tekkis mõnus merepuhkuse tunne ning kõik sobis omavahel.

Veel meeldis mulle, et teenindajatel polnud nö letti, kus taga olla. Mulle üldse ei meeldi mõnes kohas enam käia, sest vaadatakse ja passitakse reaalselt suutäisi. Ma saan aru, et ülevaadet on vaja, kuna tulla laua juurde, aga mulle ei meeldi süüa, kui mind jälgitakse :D Neljapäevas olid töötajad nii.. kadunud. Aga samas õigel hetkel alati olemas.

Ma ütlen kohe selle ka ära, et väljas söömas käies ei ole ma nõus näiteks üle 10 euro prae eest maksma. Enamasti on minu piiriks nii 7 euri, sest ma lihtsalt ei raatsi maksta sellist summat ühe eine eest, eriti kohtades, kus ma ei tea toidu kvaliteeti ja maitset. Minu jaoks tundub praegusel aja- ja eluhetkel see lihtsalt priiskamisena ja noh, tavaliselt ma sellistes kohtades eriti ei käigi, kus kallid hinnad on :D

Seega, kui me valisime Neljapäeva oma söögikohaks, kus praed on keskmisest kõrgema hinnaga, ootasingi ma maitseelamust ja seda tunnet, et jah, raha läks õigesse kohta. Alustuseks tellisime sushit- neli kreveti (4.20) ja neli angerja (4.60) hosomakit. Ja need olid niiii head! Tükid olid päris suured, et juba neljast piisas kõhutäiteks. Okei, keda ma petan, sushist ei saa kunagi küllalt :D Angerja oma oli eriti maitsev, lihtsalt vau!

Pearoaks võtsin ma grillitud kohafilee vahustatud toorjuustu-seenekartulipüreega, vokitud köögivilajde ja mee-sinepikastmega (11.20) ja Märt otsustas proovida sinimerekarpe mahedas tsilli-koore-sibulakastmes (9.80) Mis ma öelda oskan.. ma pole vist kunagi väljas söömas käies nii palju pettunud.

Kõigepealt üllatas mind ebameeldivalt kohafilee suurus. Õigemini väiksus. Ma olin arvamusel, et kuna tegu on teemarestoraniga, kalale ja mereandidele keskendunud söögikohaga, siis põhirõhk ongi sellel. Et kala on prae staar ja teised lihtsalt lisandid. Tegelikkuses sain ma megasuure hunniku kartuliputru, mille peal väike filee, mis kusjuures oli ikka väga mage. Ma tavaliselt ise palju soola toitudele ei pane, aga isegi minu jaoks oli see päris maitsetu. Mu isa on eluaeg olnud kalamees, ma olen saanud kala süüa igal võimalikul moel tehtuna, aga mõtlesin, et sellises uhkes restoranis saan ikka mingi parema maitseelamuse, kui kodukootud praekala. Nii see paraku ei läinud.

Teiseks ootasin ma väga vahustatud kartulipüreed, mis tegelikkuses oligi paari seenetükiga konkreetne puder, mida oli taldrikul päris palju, niiet pidin osa Märdile andma, muidu poleks jõudnud ära süüa. Kaste oli tegelikult hea, aga seda oli ka taldrikul ainult mõned tilgad, et koos kalaga oli see üsna kuiv söök. Ainus, mille kallal üldse nuriseda ei saa, olid vokitud köögiviljad. Need olid väga maitsvad! Noh, ja vein ka :D

Võib-olla ma ise läksin väga suurte ootustega sinna ja olin end ette valmistanud vau-efektiks. Sellessuhtes, et toit polnud iseenesest halb, midagi ei hakanud vastu, ära ma selle sõin ja sain kõhu ka täis, aga lihtsalt täiesti mittemidagiütlev toit. Sellise prae oleks ma suutnud ka kodus endale ise valmistada.

Märdi sinimerekarpide kohta ma suurt midagi öelda ei oska. Ise jäi ta rahule, mina proovisin ka ja tundusid päris okeid olevat, aga noh, mul pole mingit võrdlusmomenti. Ma jääksin siiski ise pigem kala juurde, sellised karbilised pole väga minu tassike teed. Kõige-kõige parem terve selle õhtusöögi juures (välja arvatud sushi) oli kaste, kus karbid sees olid. See oli küll selline, et maitsed plahvatasid keelel ning see oli lihtsalt nii mõnusalt külluslik kaste, et praegugi hakkab suu vett jooksma, kui sellele mõtlen.

Kuigi Märt ütles, et sai kõhu täis, siis ma korra mõtlesin küll, et päris prae mõõtu see välja ei anna. Ilmselt ongi see mõeldud nii, et võetakse ka eelroog ja magustoit, aga ma arvan, et kui kõhud oleks tühjad olnud ja me poleks ka sushit võtnud, poleks ainult merekarpidest praena piisanud. Midagi oleks võinud ka kõrval olla (või näiteks see kaste tummisem).

Mis veel mulle silma jäi, oli see, et lauda toodi küll soojad kuklid, aga näiteks mingit (maitse)võid mitte. Samas noh, see võib-olla minu enda kiiks. Ja see ka, et  karpide juures oleks võinud lisaks ka lusikas olla- esiteks oleks saanud neid paremini kätte ja teiseks jäi kogu see rikkalik ilus kaste taldrikusse, sest seda ei saanud süüa.

Ma vaatan praegu, et sellest tuli üsna negatiivne postitus, aga ma tõesti ootasin midagi enamat. Midagi, mis teeks maitsemeelele pai. Tegelikult restoran ise nägi väga ilus välja, meid teenindanud neiu oli supertore ja viisakas, aga samas ma tunnen küll, et minu puhul see 11 euri läks lihtsalt tuulde. See oli ka esimene kord, kus ma tükk aega mõtlesin, kas öelda teenindajale, et mulle ei maitsenud või mitte. Sest samas toit ju oli okei, ma ei saa öelda, et see oleks halb või söögikõlbmatu olnud. Märdiga arutasime ja leidsime, et me mõlemad oleme sellised tagasihoidlikud ja viisakad inimesed, et ilmselt midagi halba ütleks siis, kui tõesti praadi süüa ei saaks ja see oleks jube.

Igastahes jah. Minu jaoks päris korraliku raha eest saada veidi pettumustvalmistav roog tõmbas natuke tuju alla küll. Aga õnneks järgnes sellele väga mahe õhtu-öö, niiet meie aastapäevake sai korralikult tähistatud!

Babyback Ribs&BBQ

24. veebr. 2014

Üle-eelmisel nädalal käisime Juhani ja Kadiga sõbrapäeva puhul Babyback Ribs&BBQ‘s hilist lõunat söömas. See on üks selliseid kohti, mis juba oma sisustuse ja mõnusa õhustikuga kutsub tagasi. On tõepoolest vaeva nähtud, et muuta söögikoht ameerikalikuks- filmidest tuntud diner-tüüpi mööbel, erinevad pildid-sloganid-sildid-plakatid…vaatamist on küll ja küll.

Seal oli ka ilmselt üks parimaid teenindusi, mida viimasel ajal kohanud olen. Kõigepealt juhatas rõõmsameelne teenindaja meid ilusasti lauda ning alguses ehk veidi ehmatas ära, kuidas ta natuke liiga familiaarselt jutustas. Eks see ole see eestlaste värk, tavaliselt söögikohtades võid õnnelik olla, kui morni teretusegi saad. Aga ehmatus läks kiirelt üle ning tekkis hea  jah-ma-olen-siia-oodatud-tunne.

Mis mulle väga meeldis, oli see, et leiti aega ka niisama möödaminnes küsida, kuidas söök maitseb, kas soovime midagi juurde, mitte ei ignoreeritud kuni arve maksmiseni. Ja muidugi see ka, kui meid teenindanud noormees oli hõivatud, tulid teised menüüd tooma-uut tellimust võtma, et polnud seda ühe inimese järgi ootamist.

Kui nüüd toidust rääkida, siis Babyback on üks väheseid kohti, kus kogus on sama suur (või suuremgi), kui väljareklaamitud pildil. Burger oli lihtsalt hiiiiiglaslik. Kõik maitses ka väga hästi, eriti friikad, ning ma arrrrmastan tomatikastmes ube, niiet need lisandina olid kümnesse. Magustoiduks võtsime paar smuutit ning jäätisekokteili, mis nägi megaisuäratav välja. Suureks plussiks oli muidugi ka minimaalne ooteaeg.


Mitte-nii-hea oli aga see, et burks oli üsna jahtunud. No iseenesest sellest polnud ka midagi halba, sest maitset see ei mõjutanud, aga kui me ikka sooja sööki lähme võtma, siis eeldaks, et kuumade friikade kõrval on burger samasugune.

No ja siis on veel hind… Eks ta tõsi ole, et raha meil puuga seljas ei kasva ning pigem eelistame odavamaid söögikohti. Kuigi portsjonid on Babybackis suured, on hinnad ka vastavad. Salatid-pastad on üsna normsid, aga just burgeritaldrikud on 9 euri ja üle.

Õnneks leidsime nende kodukalt kupongid (mis kehtivad muide 28nda veebruarini!), millega sai päris korraliku allahindluse. Ma ei ütlegi, et sealsed toidud ei vääriks seda raha, aga samas esimest korda sinna minnes, teadmata ise, kas söök on üldse hea… Ja noh, 10 euri burksi eest, olgu nii suur kui ta tahes..? :D

Igastahes, mulle meeldis, Kadi ja Juku jäid ka vist päris rahule ning kuigi iga nädal seal süüa ei raatsiks, siis nüüd, teades kui maitsvad toidud olla võivad, siis kuus korra käimise võib ikka endale lubada. Kas või jäätisekokteili jooma :D

Tartu söögikohad: Aasia Ekspress

18. sept. 2013

Teate, mul on oma ammuse jutu-idee jaoks isegi blogspoti leht koos uhke headeriga tehtud ja ma ei viiiiiiiitsi seda kirjutama hakata. Nii kui ma mõtlen, et mul siin mingi miljon tundi ju aega seda teha, tundub isegi täisnuusatud salvrättidest lossi ehitamine parema ideena :(

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Nimelt ostis Märt kunagi Cherryst Aasia Ekspressi sooduskupongi. Toit kahele, väärtusega 13 eurot (tema maksis selle eest 7). Eelmine pühapäev mõtlesimegi, et läheme ja uudistame koha ära. Asub see üliheas kohas- kesklinnas, GMP Plazas- seal, kus vanasti asus veidi uhkem burksiputka The City.

Sisustus oli natuke naljakas, sest paljud asjad olid City ajast sinna maha jäänud, aga muidu oli seal väga mõnus ning hubane. Asukoht ja sisustus on enam-vähem ainsad head asjad selle koha juures. Kui me sinna jõudsime, siis teenindaja oli vist terve maailma peale vihane ja ta ei küsinud/rääkinud, vaid konkreetselt nähvas. Või noh, võib-olla ta räägibki nii….

Istusime siis lauda ära, tellisime terava sealiha pähklitega (teine valik oleks olnud meekana) ja riisi ingveri-küüslauguga (teine valik nuudlid). Okei, see oli ka hea, et ooteaeg oli päris lühike. Algus oli ilus, toit lõhnas isuäratavalt, nägi hea välja…jaaaa sellega kõik piirduski.

Ma ei taha öelda, et söök oleks halb olnud, sest söödav ta ju oli.. aga kõik oli kohutavalt maitsetu. Kui ma tellin ikkagi terava sealiha, siis ma ootangi seda vürtsikust, mitte tavalist mahedat kastet lihaga (mis muide oli niiiiii pisikesteks tükkideks tehtud). Sama riisiga. Noh, hea, et näiteks munatükid olid riisis päris suured ja herned maitsesid väga värskelt, aga kuidagi.. ülekeedetud tundus see riis. Ja jällegi, suht plain, eriti teiste aasia söögikohtadega võrreldes.

Tasuta saime kõrvale ka küüslaugu naane, mis on siis india leib. Esimene tükk oli pooltoores ja nätske, nagu tainas. Teised kolm olid kohati ära kõrvetatud ning ainult ÜHE naani puhul oli õõõõõrnalt tunda küüslauku.

Ära me muidugi sõime, peaasjalikult seetõttu, et me olime terve päev koristanud ja polnud midagi hamba alla saanud. Tagasi aga selle kogemuse põhjal küll ei läheks. Ei oskagi öelda, kas muidu on seal head toidud ja meile sattus lihtsalt “kehvem päev” vms? Kes varem seal käinud on, andke aga teada.

Aga jah. Aasia restorani minnes ootan mina just seda teravat ja huvitavat maitset, mis selle toidu puhul kahjuks puudus- ma viskan kodus ka möödaminnes paremini maitsestatud kastmes sealiha ja riisi kokku, eks. Ja kui mõelda, et muidu oleks see 13 eurot maksma läinud… seda raha poleks see kindlasti väärt olnud.

Minu arust oleks sinna võinud The City jäädagi… sai vähemalt maitsvaid toite :D

//ja mida fakki, ma olen kaks pikka postitust kirjutanud, WC-d otsinud, tooliga keerutanud ja kohvi teinud ning kell pole kolmveerand kaksteistki. Long night eesootamas vist :D

Tartu söögikohad: Vaga Mama

27. juuni 2013

Vaga Mama on aasia söögikoht päris Tartu kesklinnas, kus pakutakse Hiina, Tai ja Nepaali toite. Kodulehte (ja menüüd ning hinnakirja) saate uudistada SIIT

Meil Kadiga on üllatavalt sageli (ja samal ajal) räme hiinaka isu, Kung Po, nuudlid, küüslaugune kana meekastmes… lihtsalt taevalik on istuda pärast pikka linnatamist maha ning nautida aasia kööki. Kui postkasti potsatas Vaga Mama reklaamleht, siis väga pikalt me ei mõelnud- lisaks hiinakale meeldib meile ka uusi toidukohti “proovida”.

Vaga Mama asukoht on lihtsalt ideaalne! Okei, meil tekkis alguses veidi probleeme koha ülesleidmisega, aga no, me pole väga head orienteerujad ka. Nimelt asub söögikoht SEB pangamajas, kolmandal korrusel ja (ilmselt) saab sinna liftiga. Miskipärast otsustasime Kadiga aga teha väikest ekskursiooni ning lähenesime Vaga Mamale teist sissepääsupidi: Vanemuise pargi kaudu. Muidu oli kõik tore, aga viimaseks takistuseks oli järsk trepp- olime nimelt suure vankriga. Egas’ midagi, väga asjalik ning viisakas noormees tuli meile appi :)

Kui rääkida välimusest, siis ilmselt on Vaga Mama üks mõnusamaid Tartus. Okei, mulle meeldib ka Pange rõdu vms, aga see ei ületa VM õueala. Lauad polnud üksteisega kokku lükatud, oli vabalt ruumi liikuda, laiutada (ja isegi käruga manööverdada), mööbel sobis kokku välisfassaadiga.. Ja kui rahulik kõik oli…

Kuna õueala avanes parki, siis vaade oli kena roheline, linnamüra-liiklust polnud üldse kuulda ning sai rahus sööki nautida. Selline tunne, nagu oleks kellegi tagaaias olnud, mitte söögikohas. Ainuüksi selle privaatsuse pärast läheks tagasi.

Korraks astusin siseruumidesse, kus üllatas taaskord ruumikus- ka sinna oleks vabalt käruga mahtunud (ilmselt valimegi söögikohti edaspidi käru mahutavusega :D). Oli mõnusalt hämar ja hubane, toolid-diivanid tundusid pehmed ning halva ilma korral on kindlasti väga mõnus seal istuda.

Teeninduse koha pealt pole mitte midagi laita. Meie ettekandja oli väga sõbralik, asjalik ning meeldiv. Muretses Kaidu pärast ja pakkus pleede meile õues istumiseks.

EDIT: kirjutan siia vahele kiirelt hindadest ka, jäid teised üldse tähelepanuta. Aitäh siinkohal Kiq’le, kes meelde tuletas :)

Esialgu netist ja kohapealgi hindu uurides kohkusime veidi ära, et niiii kallis. Eks kui kiirelt silmadega menüüst üle lasta, jäävadki meelde just suuremad numbrid. Kui erinevaid hiinakaid võrrelda, siis ilmselt on see odavam kui näiteks Asian Chef. On kolme-nelja euroseid roogi, aga on ka kallimaid. See oleneb kindlasti ka sellest, kas süüa kana või mereande.. :D Selline üsna keskmine hiinaka-hinnatase. Enam-vähem Pangega samasse klassi, veidi ehk odavamgi.

Nüüd kõige tähtsamast- toidust. Kadiga nõustusime mõlemad, et pole üle pika aja nii head hiinakat saanud. Nuudlid olid ülimaitsvad ning polnud kuivad (nagu mõnes eelmises kohas on päris mitu korda juhtunud), vürtsine küüslaugukana oli täpselt parajalt tuline ning mesine. Toit lausa sulas suus.

Ka portsjonid olid tohutud. Kui näiteks võrrelda Pangega, siis oleme alati Kadiga pidanud lisaks liharoale võtma kõrvale nii nuudlid kui ka riisi (või noh, kaks kõrvalrooga igastahes), sest muidu lihtsalt ei piisa. Kuid Vaga Mamas teavitas teenindaja meid kohe, et tasub võtta ainult üks- roog on suur. Ja tõesti! Ühest nuudlitaldrikust saime kõhud lõhkemiseni täis ning jäi veel ülegi.

Ning kastmes kana…nii paljudes hiinakates on valida kas kõrvetavalt tulise või lihtsalt liiga tavalise maitse vahel…Vaga Mamas oli see roog mõnusalt vürtsikas, aga samas piisavalt mahe, et ei ajanud tervet pange vett korraga jooma.

Kui nüüd ülistava jutu sisse ka väikest miinust tuua, siis ilmselt oleks selleks kaldtee puudumine, eriti kui pärast kella kuut ning nädalavahetustel on sissepääs ainult Vanemuise pargi kaudu. Muidu on seal tõesti lauge tee, aga see lõppeb üsnagi järsu trepiosaga.. noh, muidugi saab alati trepi kõrvalt manööverdada… Ja viimaseks plussiks lisaksin ka selle, et parkla on ju kohe sealsamas :)

Igastahes, meile Kadiga (ja Kaidule ka) meeldis ning julgeme teistelegi soovitada. Kes teab, võib-olla järgnevad korrad nii positiivsed pole, kuid esmamuljega jäime väga rahule! :)