Browsing Tag

uued ostud

fantastiline!

9. jaan. 2015

Ma olen täna lihtsalt nii ülevoolavalt heas tujus. Eile oli üks ütlemata tore päev, tänane tõotab tulla peaaegu sama hea ja noh, mul poleks mitte midagi selle vastu, kui kogu aasta selline oleks. Iseenesest naljakas, kuidas pisiasjad nii palju loevad, sest mitte midagi suurt ei juhtunud (st ma ei võitnud lotoga miljonit), aga ometi on tuju super!

Eilne päev algas ülimõnusalt juba enne kuut, kui Märt pidi hommikul vara Tallinnasse kooli kihutama. Ma tean, et ma kõlan praegu nii isekana, aga aaapppiii, kui hea on soojas voodis lebotada ja vaadata poole silmaga teise asjatamist, kui tead, et ise ei pea veel mitu tundi üles tulema ja saad veel mõnusalt kassiga kerra tõmmata :D

Hommikukohvi kõrvale otsustasin uuesti juukseotsi värvida. Head tulemust ei julenud ma lootagi, sest noh..viimasel ajal on värvid kuidagi väga valesti jäänud. Aga LÕPUKS! sain ma täpselt sellise ideaalse sinise tooni, nagu ma alguses tahtsin (aga mis jäi hoopis roheline). Natuke võib norida, sest mõni salk jäi tumedam, mõni erksam, aga olen rahul!

Vedasin end siis linna ja astusin korra Apollost läbi. Mulle iseenesest meeldib miskipärast Rahva Raamat rohkem, sest seal on need teosed, mida ma tahan, tavaliselt odavamad :D Apollos on aga palju paremad allahindlused ja esimese asjana komistasin sõna otseses mõttes ühe riiuli otsa, kus olid eluloo/tõestisündinud lugude raamatud. 1.99 eurot tükk. Alguses krabasin endale põhimõtteliselt terve sületäie, siis aga hakkasin natuke süvenema ja valisin välja kolm: Fidel Castro tütre mälestused, ususektis kasvanud õdede lugu ning ühe imetlusväärse naise võitlusest oma elu ja laste nimel. Nii palju, kui ma praegu neid sirvinud olen, tunduvad need väga huvitavad olevat.

Kui on mingid raamatud (peale Harry Potteri muidugi), mida ma armastan, ongi need igasugused elulood. See, et lugedes on kogu aeg meeles, et kõik juhtunu oligi päriselt, muudab loo rohkem hingeminevaks. Ja see, et need teosed on üsna paksud, on väga suur pluss. Ausalt, kui ma vahel ei oska endale lugemist valida, teen seda ainuüksi lehekülgede arvu järgi. Ma selline ihnuskoi, et ei raatsi 100lehelist raamatut osta, tahaks oma raha eest ikka kaua-kaua lugeda.

Kui nüüd hoolikalt mõtlen, siis “hea päev” algas tegelikult juba üleeile õhtul, kui poes olime. Ülemisel pildil on mu lemmikmahl, aga see on päris kallis, seega on see nagu delikatessjook, mida tihti osta ei raatsi :D Olin oma rahakoti autosse jätnud, seega tegin Märdile kurbi silmi ja silitasin õrnalt pudelit, et ma niii-iii tahaks. Märt käskis seepeale minna vaatama, mis apelsinide kilohind on, pressib selle mahla ise mulle. Solvusin nats, käisime poes ringi edasi, kui nägin oma teist lemmikjooki- sidrunimaitseline Aura. Silitasin siis seda ja hakkasin korvi tõstma, kui vaatasin, et Märt oli teiste asjade alla mu apelsinimahlakese tõstnud! Ausalt, ma oleks peaaegu nutma hakanud, nii hea meel oli :D:D

Iiiigastahes, eilse juurde tagasi tulles, siis olin nats oma raamatute üle eufoorias ning kell oli alles 10 hommikul! Päev läks aina paremaks, sest sain üle pika aja Kadiga kokku. Kapriisis kerge hiline hommikusöök, saime kõik südamelt ära räägitud ja lihtsalt natuke üksteise seltskonda nautida. Käisime mõni minut pildistamas ka ja näitasin talle oma uut sõrmust, mis Märt kinkis.

Kadi: “Oo, kas sellega käis küsimus ka kaasas?”
Mina: “Jah, ta küsis, kas ma ikka nägin, kui lahedalt ta mu kingi ära pakkis!” :D:D
(Märt oli võtnud suure pakkepaberiga kaunistatud kasti, sinna sisse mullikilet pannud, siis veel üks väike karp, mille sees sõrmusekarp)

Lõpuks jõudsin koju, sain natuke kohvi juua, kui juba tuli Kristina juukseid lõikama. Ma kartsin küll, et blondeerimine+värvilised palsamid on väga hullu kahju teinud ja kogu mu sinine pats lõigatakse maha, aga õnneks polnud asi üldse nii halb. Lõpuks ometi on mu juuksed jälle ilusad ja terved (ja õiges toonis sinise ombrega).

Ja just siis, kui ma oma lemmikapelsinimahlaga teleka ette kerra tõmbasin, sain kõne, et mu telefon on lõpuks Tartus! No juhhei, kellegi õnn jõudis haripunkti :D Natuke morjendas küll see, et üleni kuldse telefoni asemel sain valge kuldsete detailidega, aga noh, ma uurisin põhimõtteliselt igast poest ja isegi valged olid otsas. Nagunii tellisin kaitsekaaned ka, et pole vahet. Ma ei suuda uskuda, et ma lõpuks langetasingi otsuse telefon osta. Mul konkreetset vajadust polnud, aga vana oli nii pann ja paratamatult tahtsin ma natuke rohkemat, kui lihtsalt helistamisfunktsiooni.

Ma ei liialda, kui ütlen, et valisin uut sõpra pea viis kuud. Iga kord, kui olin lõpuks ühe kasuks otsustanud ja hakkasin ostma minema, selgus, et valitud mudel oli just otsa saanud ning mul läks suurest solvumisest tuhin üle :D Olin pikalt Sony Xperia usku (Märdil on Xperia V ja see mulle meeldib), siis tahtsin korra LG’d, aga lõpuks, tänu ühele sõbrannale, sattusin Huawei peale.

Valiku tegi minu jaoks raskeks hind ja see, et enamikel oli midagi minu jaoks puudu. St ma tahtsin täiskomplekti: hea hinna, ilusa välimuse ning normaalsete näitajatega. Mul pole vaja mingit übernutikat ja võimsat telefoni, aga tahtsin seda piisavalt suure ekraani ning vähemalt 8mp kaameraga. Tahtsin, et hind jääks alla 200, sest ma olen nats ihnuskoi ja tahtsin, et see näeks ILUS välja. Ma näiteks vihkan ümmargusi telefone, seepärast ma isegi ei hakanud Samsungide poole vaatama :D Mu Huawei G6 pole küll nii hea, kui eelnevalt valitud-vaadatud LG (nt aku kestab vähem), aga enamik erinevusi näitajates on need, millest mul ükskõik :D

Ühesõnaga, suht ideaalne päev oli eile. Ainus asi, mis natuke tuju alla tõi, oli see, et pidin õhtul tööle minema. Aga isegi see aeg läks kiiresti ning oma üllatuseks pole ma praeguseks ikka veel magama läinud.. tavaliselt viskan ma koju jõudes kohe pikali ning magan end ööahetusest välja. Täna on aga energiat nii palju, et ma kohe ei tea, mida sellega ette võtta.

Lisaks on Märt endiselt Tallinnas, mis on küll kurb, aga samas on mul võimalus rahulikult veini juua, oma uusi raamatuid lugeda ning uut telefoni näppida. Elu on päris hea praegu, loodan, et mingit hullu krahhi nüüd ei tule, fingers crossed!

Hallelujah!

15. juuli 2014

Täna oli mul megavara äratus ja selleks ajaks, kui ma normaalsel päeval ärkan-poolunisena uimerdan, oli mul empsiga juba kohvitatud, klatšitud, tulevikuplaanid läbi arutatud, hommikusöök söödud ja isegi paaris poes käidud. Nüüd on aega nii palju, et ei tea, mida kõike sellega peale hakata :D

Mu ustavad Prada-prilliraamid läksid ükspäev parandamatult katki ning ma olin juba unustanud, milline hullumaja on uute raamide leidmine. Õige toon, kuju, raami paksus, hind… argh! Mulle üldse ei meeldi praegu väga moes olevad hiiglaslikud raamid. Oleks nad noh…kandilisemalt suured, aga nad on kuidagi liiga ümarad mu maitse jaoks. Ja need, mis on alt poolt normaalsed, on ülevalt poolt cat-eye-stiilis, ehk kerkivad tippudest üles ja lähevad teravaks. Pika otsimise peale jäid silma ühed, ÜHED!, raamid. Pea kaks korda kallimad, kui muud, mis poes olid, sest need on uue kollektsiooni omad. Ja noh, jään ikka brändile kindlaks- eks see Prada nimi seda hinda ka kergitab… Õnneks olen oma vanad prillid alles hoidnud ja ajan nendega veits aega läbi.

Võtsin hiljuti endale katsetamiseks British Hairi kohevust andva šampooni ja palsami. Salon+‘i lehelt SIIN saab lugeda, mis kõike head need tooted sisaldavad ja mida halba neis kohe kindlasti pole. Iseenesest kasulik lüke, sulgudes on isegi ära toodud, miks mingi asi halb on. Kuna ma pole kunagi nii väga viitsinud pudeli etikettidesse süveneda, siis selline nimekiri on minu jaoks üsna informatiivne.

Mõtlesin kaua, kas BH‘d osta, sest olen oma Placenta Activ-sarjaga ülirahul. Kuna aga juuksepesuvahendeid oli mul kiirelt vaja, ei hakanud eraldi apteeki ka sõitma, siis need ilusad säravad pudelikesed minuga koju tulidki. Naljakas oli muidu see, et isegi eestikeelse sildi peal oli suurelt kirjas, et British Hair tootet on müügil ainult salongides, aga mina ostsin need Maksimarketist (hinnaks veidi alla 9 euro)

Plusspoolteks on kindlasti hästi mõnusalt värske ja natuke nagu hapukas lõhn. Meenutab veidi nagu mahlast õuna. Juuksed teeb korralikult puhtaks küll, ning tuleb tõdeda, et kohevamad juuksed sain ma ka. Kuigi pudelikesed on ilusad ja stiilsed, siis kujutan ette, et palsami kättesaamisega võib hiljem raskusi tulla. Nimelt pole tegu tavalise korgiga, mis asub tuubi keskel, vaid noh.. konkreetse pudeliga, mille korgi äärde tuleb alla vajutades ava vms. Kui šampoon (mis on läbipaistev, nagu wooow, ma pole sellist veel näinud :D) on vedel ja tuleb sealt hästi välja, siis palsamiga tuleb veidi vaeva näha juba praegu. Eriti, kuna pudel on tugevam, mitte lödi, mida hea pigistada on :D  Noh, ja siis muidugi hind. Maksavad nad ainult paar euri vähem, kui mu Placenta Activ sari, aga pudel on väiksem ka..

Ühesõnaga, ostuga olen ma rahul, lubatud mõju ma ka nägin, aga samas on Placenta Activ mu juustele niiii hästi mõjunud- väljalangemist on vähem, juuksed on tervemad ja paksemad- et mul suur kiusatus osta need veel lisaks :D:D

Ja üldse, tegelikult tahtsin ma rääkida hoopis oma suure soovi täitumisest!! Nimelt saime eile endale lõpuks ometi korraliku söögilaua ja toolid. Alguses, kui me korteri ostsime, tundus see küll väga kauge unistusena, sest avatud köögiga elutuppa poleks see mingil võimalusel mahtunud. Märt läks aga sõjaväkke ja mina hakkasin planeerima :D

Ühesõnaga, sain ta nõusse ja koristasin selle hirmsa vanaaegse sektsioonikapi ära. Suurim mure oligi sellega, kuhu kõik asjad sealt kapist panna, sest meil pole üldse panipaiku. Aga noh, tegin südame kõvaks ja kõik nõud, mida aasta aega kasutanud polnud, rändasid Märdi maale. Ja oma lauakese ma sain.

Ma olin ja olen lihtsalt niii õnnelik! Lõpuks ometi ei pea me enam sööma diivanilaua taga, mis istudes on mulle isegi allapoole põlvi. Ei pea enam küürutama või hiljem klaaspinda nühkima. Tõsine hallelujah, ma ütlen :D


Maxima leiud

11. juuli 2014

Tavaliselt on Maxima viimane koht, mille peale mõeldakse, kui vaja näiteks kodu dekoreerimiseks vidinaid osta. Ega minagi sinna mingi konkreetse eesmärgiga lähe, tavaliselt põikan “kodunurgast” läbi, kui olen külmkappi täiendamas.

Allahindluste ajal aga võib sealt täiega hea hinnaga leida erinevaid klaase, pokaale, nõusid, dekoratiivkausikesi, kujukesi… you name it! Mul on tegelikult pokaale küll ja küll, iga kord pean end tagasi hoidma, et mitte uusi osta, sest ikka mitmekaupa tulevad nad koju kaasa :D

Ükskord sattusin aga megasuurte mustade veinipokaalide peale. Ilmselgelt poodi neid ei saanud jätta. Väga efektsed ja pool pudelit veini mahub vabalt ühte ära, seega win-win olukord igatepidi. Tüki hind oli euro ja natuke peale. Samal ajal sama hinnaga leidsin ka tumedad šampusepokaalid, mis on rohkem läbipaistvad, aga sama efektsed. Sellepärast ma kõik oma alkoholi veini-šampa vastu olengi vahetanud, et saaks ikka neid iludusi kasutada :D

Eile oli Maximas jälle allahindluste aeg ja leidsin sealt ilusa südamete ja kaanega klaaskausikese. Mul tegelikult vaja seda ju pole, aga 99 sendi eest ei suutnud ma seda poodi ka jätta. Seni, kuni ma korralikku söögilauda pole saanud, kuhu keskele see kommikausina asetada, teenib see mind ehetehoidlana.

Viimase aastaga olen ma tegelikult päris palju nipsasjakesi just Maximast soetanud. Mul ei tule kunagi meeldegi või pole aega, et minna eraldi erinevatesse sisustuspoodidesse. Tavaliselt just toidupoe külastamise ajal hakkavad aga igasugused asjad silma. Ilusad ja dekoratiivsed küünlad, pildiraamid, efektsed pokaalid-klaasid-tassid-taldrikud, isegi jõuluehted olen just Maximast saanud. Palju odavamalt kui näiteks tüüpilisest Koduextrast-Jyskist, aga kvaliteet, julgen öelda, pole küll grammigi halvem.

Ja näiteks lemmiktoidu/sisustuspoeks on reaalselt Elva Konsumid. No seal on ajuvabas koguses kujukesi, küünlaid, laekaid, kastikesi, kelli, küünlajalgu, mis on kõik niii ilusad ega maksa hingehinda. Nagu whaaaat! Ma pole üheski Tartu omas sellist valikut näinud, nagu seal on. Peab ikka ühe päeva endale varuma ning läbi sealt põikama nii, et lõpuks ka rahakott kaasas on :D

Igastahes, ilusaid nipsasjakesi leiab igalt poolt, tasub ainult silmad lahti hoida. Alati ei pea ekstra uhketesse (ja pahatihti kallitesse) kauplustesse minema, vahel leiab pärle ka omaenda kodu-toidupoest :)

blackandwhite

10. juuli 2014

Rüüpan veini ning vaatan poole silmaga vanu X-factori osasid. No tead, see Emblem 3 on ikka silmale hea vaadata küll :D

Märt on kaks päeva Saaremaal olnud, tuleb alles homme tagasi ja mina olen kade. Oleksin saanud kaasa küll minna, aga üksinda veidi nõme passida, kui nad seal eliitkomandode võistlustel on ja noh.. kellelgi polnud naisi kaasas, naljakas oleks väike jälitaja olla. Vähemalt olen ma iga päev saanud magada nii kaua, kui ma ise tahan. Selline mõnus vaheldus jälle, aeg iseendale :)

Täna käisime õhtupoolikul Meriliiga pildistamas, pidin oma uut kleiti ju jäädvustama. Piltidelt tundub see aga niiii lühike ja mu jalad niii jämedad, et ma ei teagi… enam ei kanna seda kas mitte kunagi või lihtsalt ei tee sellega pilte :D Õnneks olid mul lühikesed mustad püksid all, et polnud väga hullu, kui tuul nats seelikusaba üles keerutas.

 

Olin pikka aega ilusate baleriinade jahil. Ühed, mis tellisin, jäid väikseks. Ehk eneselegi märkamatult on mu jalanumber kasvanud. Nagu wow. Need ilusad mereväesinised nunnud leidsin Walkingust. Suures vaimustuses panin nad Tallinnasse jalga ning esimese korraga hõõrusid mu kannad nii katki, et praegu kõnnin neist koridoris mööda ja väristan õlgu :D Aga pole hullu midagi, villid paranevad ja üritan uuesti.

 Kassu saatis mu enda juurest ära mitme JOIKi tootega. Küünlad on alati mu lemmikud olnud ja see maasika-rabarbri oma on lihtsalt nii suviselt värske ja hapu, et ei raatsi seda põletadagi. Kehakreem on siidine, kerge ja jätab naha mõnusalt pehmeks. Tavaliselt kehakoorijaid ma ei kasuta, aga JOIKi omaga hakkan koos duši all käima küll :D

Ma vist suremas

27. juuni 2014

Mul oli täna plaanis korralik suurpuhastus ette võtta ning lõpetada ka pooleliolev raamat, et Märdi tööl olemist saaks ikka täiega ära kasutada…selle asemel istun teki sees diivanil, joon teed ja kohvi vaheldumisi ning vaatan “My kitchen rulesi”.

Eile õhtul hakkas mul alahuul kuidagi naljakalt kiskuma ja täna avastasin üles ärgates, et see on rämedalt paistes. Ma ei teagi, mis tal häda on… kahtlustasin alguses külmavilli, ohatist, herpest, ajukasvajat…. aga googeldasin pilte ja see pole üldse selline. Lihtsalt huule parem pool on paistes. Mingit villi või midagi pole, nagu on normaalne huul, mis ühe koha pealt on justkui suur küngas. Vahepeal läheb paistetus alla, kõik on korras, ja siis hakkab jälle peale.. Lisaks on mul parem lõualuu megavalus. Vahel Märt äsab läbi une mulle küünarnukiga, eks :D Aga no, ma kahtlen, et asi praegu selles on.. Nüüd õhtul on kael paremalt poolt ülikangeks muutunud ja pead keerata normaalselt ei saa. Brb, aeg testamenti teha.

Aa, selle “ajukasvajaga” tuli meelde see, et kunagi oli vanaemal üks sõber, kellel oli väike koer, segavereline taks ning ta jäi haigeks. Kui keegi siis selle kohta päris, teatas mu vend uhkelt “Tukil on munades ajukasvaja” :D:D:D Tegelikult pole naljakas, Tuki oli lemmikkoer mul.

Kui möödunud ajast rääkida, siis jaanipäeval ma midagi erilist korda ei saatnud, olime Märdiga mõlemad tööl. Õhtul tulid abikaasad Pedakud külla oma pulmapilte näitama ning korra käisime Raadi jaanipeolt läbi. Ma mõtlesin kogu aeg, et seal mingi väike pralle, lihtsalt lõke ja mingi pillimees, aga mida pidu!! Seal oli isegi karussell. Saate aru, päris karussell :D

Siin ükspäev üritasin korraliku shopingpäeva teha, aga Tartus on vist kõik ilusad asjad otsa saanud. Õnneks NewYorker ning Mairi päästsid olukorra. What can i say, gotta love patterns. Esimest korda, kui mind ei häiri maksiseeliku juures lühike alusvooder…või isegi see, et ta pole ühevärviline. Lühikesed püksid on just sellised, nagu ma pikalt otsinud olen, niiet jääb üle ainult päikest oodata. Viimase aja parimad ostud kindlasti!

Nässakale kah meeldisid mu uued asjad. Kohe nii väga, et ei tahtnud neist enam lahti lasta. Õnneks sain riided ilma küüniste-aukudeta kätte :D

Märdiga käisime üle pika-pika aja kinos, valitud filmiks “22 Jump Street”. Mis seal ikka pikalt rääkida, esimene osa oli kõvasti parem. Eks teise osa puhul sai ka mõnes kohas korralikult naerda, aga üldiselt tundus kuidagi punnitatud ja ülepingutatud see värk. Need “oo te liiga vanad, et kolledžis käia”-naljad olid esimesed kaks korda naljakad, järgmised 20 korda enam mitte. Lisaks oli “üllatus-kurjategija-mastermind” nii tüütu ja närvidele käiv, et jube.

Mul istus kõrval mingi tsikk ka, kes põhimõtteliselt iga nalja üle megakõvasti naeris, ikka üle terve saali ja täiest kõrist. Isegi siis, kui ühtki koomilist hetke polnud, filmis öeldi näiteks ainult mingi suvakas lause, ta ikka röökis naerda. Vahel on see olukord, kus kellegi naer on ägedam, kui nali ise…sel korral see nii polnud :D

Eile veetsime pool päeva Sisekaitseakadeemia jaoks ankeete täites, et Märt sügisel ikka edasi õppima minna saaks. . Päris hull, mida kõike küsitud oli. Näiteks kahe lähima tuttava andmeid, keda oled tundnud vähemalt 7 aastat.. Et hiljem kahtluse korral taustauuring teha, vist. Kui ma nüüd endale ka ühe ässa motivatsioonikirja valmis viitsiks kirjutada, saaks ka kandideerimistega pihta hakata, aga ma pole endiselt suutnud otsustada, mida siis lõpuks minna õppima… Vähemalt olen oma variandid piiranud kolme valikuga. Eks näis, mis saama hakkab.

Järgmisel nädalal ootab mind Tallinn ning laulupidu. Peab end vist ikka kohale vedama, kui elukaaslase peres on kolm neist (koos temaga) seal esindatud. Tuleb endal vähemalt niigi tubli olla, et vaatama minna :D On keegi veel minemas? On see “keegi” valmis koos minuga seal aega veetma? Ma päris üksi ei viitsiks passida… :D Või noh, kõigepealt pean oma huulekasvajast muidugi vabanema, aga ma võin ka lehvikut näo ees hoida näiteks…

 Ja lõpetan selle ilusa postituse ära oma esimene instagrami-selfiega (aka ootasin tuletõrjekomando ees Märti) :D