Nagu ikka, tulen ma blogisse kirjutama siis, kui kõikidest sündmustest on kõva pool aastat möödas ja ma tean, et uued seiklused ootavad. Siis tekib see väike ärevus sisse, et kuidas ma ikkagi lähen uuesti seiklema, kui vanadki on siin kajastamata… mitte, et ka need uued jutud passiks siis oma pool aastat järjekorras 😀
Mind on ootamas juba paari nädala pärast ees uus solo-trip, aga pikaaalt on mustandites istunud postitus “empsiga Roomas”. Eelmisel suvel ragistasin korralikult ajusid, mida emale sünnipäevaks kinkida. Mõttetut pahna ei viitsi, ehteid-kulinaid oleme juba kinkinud küllaga… Siis aga välgatas – elamused! Andsin emale valiku sihtkohtadest ning kinkisin sünnipäevaks talle reisi. Seda enam, et mu emal pole olnud väga võimalust kusagil ringi reisida ning tahtsin seda muuta! Kuigi nimekirjas oli kokku viis-kuus Euroopa linna, osutus ema valik Rooma kasuks. Ilmselt olin oma sooloreisist sinna maalinud nii ägeda pildi, et ta tahtis sedasama kogeda 😀
Tagantjärgi mõeldes ma ei oskagi öelda, kas see oli hea või halb otsus uuesti nii kiiresti Rooma sõita. Ühelt poolt kindlasti tuli kasuks, sest mu ema kipub vahepeal pabistama ja ülemõtlema. Ehk kui me oleks mõlemad täiesti tundmatus kohas olnud ning mul oleks mingil hetkel mõte kokku jooksnud, siis ma kujutan väga elavalt ette seda hetke.. meil mõlemal nimelt imekspandav anne üksteist ärevusse ajada, kuigi põhjust poleks 😀 Kuna minu reisist oli aga nii vähe möödas (üksi olin seal maikuus, empsiga oktoobris), siis tuli kõik väga tuttav ette ning kohati oli tunne, nagu poleks ära läinudki.
Teisalt oli mul kindlasti igavam, sest ema tahtis samamoodi käia läbi kõik need nn turistikad ja must-see kohad, mis mul juba korra tehtud-nähtud olid. Ehk midagi uut ma justkui avastada ei saanud. Samas oli Rooma endiselt ülimõnusas vibe‘ga koht. Kõik kulges rahulikult, ilm oli ilus, inimesed toredad ja söök imeline.
Et natuke ka mulle värskust tuua, siis esimese õhtu veetsime hoopis Napolis. Ma olin juba unustanud, kui varakult pimedaks läheb ning kui empsiga õhtusöögi kohta otsima läksime, siis vedasin teda mööda pimedaid kõrvaltänavaid, kus oli nii kitsas, et kui roller mööda sõitis, siis võttis see pool külge maha. Emps polnud just vaimustuses 😀
Natuke hämmastas ka see, kui must ja räpane Napoli oli.. Kuna pimedas aga eriti sellist head muljet linnast ei saanud, otsisime välja oma söögikoha. Noh, nagu ikka, siis otse tänaval lauad-toolid, väga rustikaalne sisustus… aga oi-kui-head-söögid. Tellisin mereandide kandiku, mis oli KUHJATUD üle hea ja paremaga. Ma olen alati üritanud reisides proovida erinevaid mereande, aga ütlen ausalt, et nii häid kaheksajalgu, kui seal, ma saanud veel pole. Ja kui juba Napolis, siis tegime empsuga pooleks ühe pitsa… mmm /sisesta vesistav emoji/.
/note to self: jumala eest kirjuta tihedamini, sest SA EI MÄLETA ENAM MIDAGI!
Igastahes 😀 Järgmisel päeval jalutasime Napoli kesklinnas, tegime kohvipause ja põrutasime kiirrongiga Rooma. Sisuliselt tegime läbi samad asjad, mis mina maikuus. Kohati olin isegi rohkem elevil kui emps, sest tahtsin talle näidata kõiki neid asju, mis mind eelmine kord vaimustasid. Üllatuslikult meeldisid mu emale kõige rohkem aga kirikud?? Käisime koos ka Kaputsiinide krüptis. Mina, kes ma muidu jäädvustan kõike, suutsin sõrmed kaamerast eemal hoida, sest see oli selline koht, kus lisaks keelule…ei tihanudki nagu pildistada. Ja siis olid inimesed, kes tegid oma sõpradele facebooki videochatti. Ma ei tea, see tundus minu jaoks niiiii lugupidamatu.
Kusjuures, käisime söömas ühes restos, kus ka maikuus olin ning mulle suureks üllatuseks olin ma neil isegi meeles. Ei teagi, kas see nüüd halb või hea 😀 Paar korda sattusime empsiga sinna veel ning iga kord saime kergelt special teeninduse nii laudade valikul kui ka kokkade ja baarmanide tervituste näol.
Aga jah. Shoppasime, jalutasime palju mööda linna ringi, käisime vaatamisväärsustega tutvumas ja päevad läksid kiirelt. Ühelt poolt usun, et tegu oli meile empsiga väga väärtusliku 1:1 ajaga, aga veidi oli ka nagu.. awkward. Ma oma peas kujutasin ette, et see on selline max ema-tütar tripp Gilmore girls’i stiilis. Unustasin aga mugavalt selle ära, et selle jaoks peab ka see ema-tütre suhe olema nagu seal sarjas 😀
Et ei saaks valesti aru, siis meil empsiga kõik korras – meie omavaheline läbisaamine paranes jõudsalt, kui ma 18-aastaselt välja kolisin 😀 Okei, see kõlab veel halvemini 😀 Ma sain temaga siis ka läbi, kui veel kodus elasin, aga olgem ausad, kaks kanget iseloomu ühe katuse alla ei mahu. Ning jah, kui kodust välja kolisin, siis hakkasin kõiki tema tegusid pallllllju rohkem hindama ja teda ennast ka muidugi. Kerge on võtta vanemaid iseenesestmõistetavana, aga kui lõpuks oma elu peal oled, siis reaalsus lööb kannaga näkku, kui palju hoolt ja vaeva nad tegelikult välja andsid.
Samas pole meil kunagi olnud emaga väga lähedane suhe. Seda on natuke raske seletada, sest ma ise usun, et me oleme küll lähedased, lihtsalt…mitte emotsionaalsel tasandil? Selline vana hea 90ndate peresuhe, kus söök laual, katus peakohal ja sünnipäevaks kallistused on piisav. Näiteks ma küll räägin talle (valikuliselt) oma muredest ja olukordadest elus, aga pealiskaudselt, justkui möödaminnes, mitte süvitsi. Ühelt poolt ma tahaks, et ma suudaks rohkem diibimalt temaga asju arutada, teisalt on raske murda aastakümneid kestnud mõtlemismalli. Seetõttu oli mingil määral see reis… imelik, sest ma nägin, kuidas emps samamoodi tahtis mingeid sügavamaid teemasid arutada ja mul oli niiiiiii ebamugav, sest me pole seda kunagi ju teinud 😀
Ja muidugi ei arvestanud ma sellega, et mu ema norskaaaabbbb kohutavalt ehk üks tuba kahele oli minu jaoks päris õudukas. Ma olin sisuliselt kolm ööd magamata, kuniks õppisin viimasel ööl hea nipi selgeks – tuleb enne magamaminekut palju veini juua… Aga see oli väsitav tõesti. Pool ööd ei saanud ma magada ja teine pool ööd kartsin, et keegi tuleb ukse taha kolkima, et “palun lõpetage keset ööd murutraktoriga kündmine ära”.
Aga tuleb välja, et kogu see kogemus kokkuvõttes oli siiski positiivne, sest ka jõuludeks kinkisin empsile reisi tema valitud sihtkohta 😀 Lihtsalt nüüd olen tsut targem ja võtan kaks eraldi tuba… erinevates hotelli otsades 😀
