Hommik oli vaiksem kui tavaliselt, justkui oleks linn veel pooleldi unes. Udu peitis tuttavad tänavad ja muutis kõik korraks natuke võõraks. Võtsin kaamera kaasa ilma kindla plaanita, lihtsalt selleks, et ringi vaadata. Mõnikord sünnivadki mu lemmikpildid just siis, kui ma midagi otseselt ei otsi.
Ja täna oli täpselt üks neist hommikutest.