Mina olen Liis. Elan Tartus, töötan panganduses ja aeg-ajalt satun baaris ka leti teisele poole. Kaamera käib minuga kaasas päris tihti, kuigi üsna sageli on see ka lihtsalt raskuseks kotis. Mulle lihtsalt ei meeldi see mõte, et ma näen midagi ägedat ja kaamerat pole kaasas, et seda jäädvustada. Ja kui ma parasjagu kuskile ei reisi, siis on üsna suur tõenäosus, et ma vähemalt planeerin järgmist reisi.

Fotograafia on mulle eelkõige viis märgata asju, millest muidu lihtsalt mööda kõnniks. Mulle meeldivad tänavad, argised detailid, veidi süngemad meeleolud ja hetked, mis ei pea tingimata olema ilusad selle kõige klassikalisemas tähenduses.

Reisida meeldib mulle enamasti üksi. Mitte mingi suure eneseleidmise pärast, vaid mulle lihtsalt meeldib võimalus minna täpselt sinna, kuhu tahan, veeta kohvikus kaks tundi, kui tuju tuleb, või muuta poole päeva pealt kogu plaani, sest kuskil kõrval tänaval tundub huvitavam.

Mesiliis on koht kõige selle jaoks. Siia jõuavad fotod, reisid, kohad, kuhu tahaksin tagasi minna, täiesti tavalised päevad ja aeg-ajalt ka mõtted, mille jaoks Instagrami caption jääb natuke kitsaks.

Ei ole kindlat graafikut ega väga suurt plaani. Lihtsalt lood, kohad ja fotod.