Ise ka ei usu, et juba kolmandat korda on see postituseaken lahti, pean kuskile paar risti märkima. Põikan aga korra elu-suhete-hingevalude teemalt kõrvale ning teen kiire ülevaate (kas või tulevikutarbeks iseendale) Maitsva Tartu õhtusöögist Meat Marketis.
Kuidas muudmoodi ikka üks tavapärane teisipäevaõhtu põnevaks muuta – paned kleidi selga ja lähed sõbrannadega kokteilitama (ja Maitsva Tartu kolme käiku proovima). Kui on miski, mille eest ma olen oma töökohale tänulik (lisaks siis noh.. palga maksmisele, offsite’idele lennutamisele, töö andmisele jne), on see Agnes ja Made. Võime lollitada, südamest-südamesse jutte rääkida, üksteisele haigelt puid alla panna või vahel see “mõistuse hääl olla”, aga mu lemmik on ikkagi see, et me kõik läheme ideedega kaasa. Vahet pole, kas tegu on kinoskäigu või õhtusöögiga, brunchiga Agnese juures või soojamaareisiga. Üks viskab mõtte õhku ja teised juba kinnitavad broneeringuid-otsivad võimalusi 😀
Nii ka seekord. Tuli idee, paari minutiga oli koht välja valitud ja veel paar minutit edasi laudki broneeritud. Eks ma alguses olin veidi kahtlev küll, kas ma tahan minna konkreetselt vorsti sööma, aga tavaliselt Meat Market end häbisse ei jäta. Lisaks teevad nad üliiiihäid kokteile ning võtsimegi juurde just selle menüü jaoks koostatud kokteilid.
Esimene käik oli Kalamatsi Esna juust / marineeritud lihatomat / tomati krõbedik. See tomat konkreetselt maitses ja lõhnas nagu suvi. Nii kui nina lähemale pistsin, tuli mõttesse suvevaheaja varahommik, mil keegi oli värskelt muru niitnud ja rohi oli veel kastemärg.. Wow Liis, väga poeetiline mõttelend ühe roa kohta 😀
Aga ei, eelroana oli see täitsa okei. Meat Marketilt võib-olla oleks oodanud midagi muud (loe: liha), ja marinaadileem oleks võinud olla tsipa maitsekam. Kokteil sinna kõrvale oli aga ideaalne alustus.
Pearoaks oli Meat Marketi rõngasvorst / hollandaise kaste / kartulikreem / sibulamoos / lehtkapsas. Roog ise oli hea, aga mitte suurepärane. Vorst oli maitserikas ja kogu portsjon oli suhteliselt suur. Aga jällegi, Meat Marketist oleks oodanud mingit muud lihatükki. Võimalik, et mu kriitiline meel tuli ka sellest, et eelnevad kaks päeva oli Aparaaditehase lõunapakkumistes olnud kartulipüree, seega seda lühikese aja jooksul kolmandat korda süüa ei olnud ehk kõige parem idee.
Kartulikreem oli hea nagu ikka, aga midagi meeliületavat polnud. Hollandaise kastme oleks võinud panna kuskile mujale, mitte uputada sellega terrrrve kartuliports ära. Kuna need olid nii ühte värvi ka, siis ei saanud esiti arugi, kui terve kahvlitäis oli ainult kastet.. Sibulamoos ning rohelise pipra pärlid olid aga need lisandid, mis tegid roa minu jaoks meeldejäävaks. Ma olin ikka v ä g a õnnelik, kui leidsin ühe kale kapsalehe alt veel väikse portsu sibulamoosi.
Kõrvale jõime kokteili, milles oli üllatusesinejaks küüslaugusiirup. See ei peaks toimima, aga ma ilmselt annaks aasta parima kokteili auhinna just sellele. See oli nii värske ja mahe ja karastav ning maitses (ja tundus) nagu külm kurgisupp 😀 Reaalselt, see kokteil oleks võinud olla eraldi käik.
Magustoiduks Grillitud ploomid / kardemonijäätis / pähklipuru. Ma ei söö eriti magustoite. Ja kohe eriti ei söö ma töödeldud ploome ega muid kompotilaadseid asju. Ilmselt trauma lapsepõlvest, kui pool suve pidi hoidised keetma ja siis kolmveerand aastast neid näost sisse ajama (“sest kellele need tehtud said???”)
Aga tuleb tõdeda, et sellest kolmest käigust tõusis minu jaoks esile just viimane. Kardemonijäätis üksinda oli liiga intensiivne, aga ploomid ja kaste sellega koos olid ideaalsed. Kõrvale jõime vahustatud munaga kokteili (mis jällegi pole tavaliselt mu lemmikute seas), aga sobis jäätise kõrvale väga hästi.
Kokkuvõttes annaks menüüle tubli nelja. Puhtalt selle pärast, et pearoog oli liiga… tavaline ja mitte midagi erilist. Meenutades eelmist aastat, kui Truffes metssealiha sai ja see niiiiii hea oli, et ma veel kolm päeva rääkisin sellest, siis noh jah 😀
Aga kokteilimenüüle eraldi annaks küll tugeva viie. Ootamatud maitsed, aga kõik klappis ja oli parasjagu mõnusaks lisandiks nii roogadele kui ka niisama rüüpamiseks.
Nad ongi 😀