Olen blogimisega olen ühel või teisel moel tegelenud juba alates 17. eluaastast. Vahepeal jäi see maailm peaaegu kaheksaks aastaks tahaplaanile, aga päris ära ei kadunud see kunagi. Mingil hetkel sain aru, et tunnen puudust oma väikesest nurgakesest, kuhu koguda mõtteid, fotosid ja killukesi elust.
Igapäevaselt töötan pangas protseduuride ja kompetentside valdkonnas. Tasakaaluks sellele veedan aeg-ajalt õhtuid baaris töötades ning aitan korraldada erinevaid d’n’b üritusi. Mulle meeldib, et mu elu ei pea mahtuma ainult ühe ameti või ühe hobi sisse.
Viimastel aastatel olen avastanud enda jaoks sooloreisimise. Esimene üksinda tehtud reis võib tunduda hirmutav, aga üsna kiiresti avastasin, et just nii näen linnu kõige paremini. Mulle meeldivad hommikused tänavad enne, kui need rahvast täituvad, väikesed kohvikud, kunstimuuseumid, vihmased pargid ja hetked, mis tavaliselt reisijuhtidesse ei jõua.
Fotograafia on olnud minuga aastaid. Enamasti püüan kaadrisse just neid vaikseid ja mööduvaid hetki, mis muidu märkamatuks jäävad. See blogi ongi koht, kus kohtuvad minu armastus linnareiside, tänavafotograafia ja väikeste igapäevaste lugude vastu.
Olgu öeldud, et see on minu neljas katse blogimise juurde tagasi tulla. Mul on tunne, et seekord jään natuke kauemaks….
Tere tulemast. 🤍